78.peatükk

57 15 1
                                    

Astusin 5 minutit varem klassi sisse kus meil pidid tunnid hakkama.
Võtsin endale koha viimases reas.
Klassi kogunes palju rahvast ning paljud kohad said täis. Mina istusin viimases reas kapuuts peas ning vaatasin twitterist viimaseid uudiseid.
Kui klassi astus õpetaja panin telefoni taskusse.
"Täna õpime me kõige tugevamat ja tähtsamat loitsu meie õppekavas. Selleks on enda ja teiste tervendamine. See võib olla natuke raske kuid see peab kõigil selge olema." alustas õpetaja tundi.
"Mõnel tuleb see kohe välja kuid mõni peab kõvasi harjutama. Samamoodi on ka õpitava keelega mida kasutatakse ainult siin ning väljaspoolt ei tea seda keegi." jätkas õpetaja jagades õpikuid igale lauale klassis.
Avasin õpiku. Tekst õpikus oli võõras keeles.
"Need õpikud jäävad teile. Need aitavad väga palju edasi kui te olete keele juba selgeks saanud." rääkis õpetaja lõpetades õpikute jagamist.
Vaatasin taas õpikut.
Tähed mis olid võõras keeles sõnades miutusid ning tekst muutus mulle loetavaks.
Vaatasin ehmunult paberit raamatust kus kõik sõnad olid moondunud tavalisteks lauseteks.
Üritasin juhtunule mitte mõelda ning kuulasin uuesti õpetajat.
"Üks teist kui uutest õpilastest valitakse välja et minna koos Dema pealikuga taevasse osadele asjadele järgi." rääkis õpetaja vaadates säravate silmadega meie poole.
Olin vist ikka ehmunud näoga sest õpetaja saatis mulle küsiva pilgu.
Pöörasin pilgu kiirelt kõrvale ning vaatasin uuesti õpikut.
Kui õpetaja hakkas jälle rääkima vaatasin uuesti klassi ette.

Nii ma siis istun praegu klassi viimases pingis kapuuts peas ning vaadates õpetajat ja õpikut vaheldumisi.

Surmaingli SaladusDonde viven las historias. Descúbrelo ahora