Surmaingli Saladus

67.peatükk

Olin liiga nõrk et end liigutada.
Lamasin lihtsalt põrandal kuhu mind oli asetatud.
Minu juurde tuli üks surmaingel ning tõstis mu üles. Ta tõusis lendu samalajal mind hoides. Nägin et ma polnud ainus ingel kes oli kinni võetud. Ruumis oli palju ingleid mõned nooremad ja mõned vanemad.
Surmaingel viis mind mingi asja juurde ning sidus mind kinni. Nii tehti ka teiste inglitega. Mõniaeg hiljem tuli allilma pealik ning. Noor mees suurte mustade tiibadega käis ruumis ringi lugedes üle mitu inglit oli kätte saadud.
Lõpuks jõudis ta minuni.
"Ma ikka ei mõista miks sa nende poolele üle läksid. Ma annan sulle viimase võimaluse pöörduda uuesti meie poole." ütles mees jäädes ootama mu jaatavat vastust.
"Ma pigem sureksin kui tuleks teie poolele tagasi." ütlesin läbi viha ent see oli kogutud jõuga öeldud.
Mees naeris ning liikus edasi.
"Kui meie sinuga lõpetame siis sa soovid et me oleks sind ära tapnud." ütles veel mees mõne meetri kauguselt.
Kui ta oli lugemise lõpetanud lendas ta kõigi ette ning lausus: "150 valget inglit. Pole paha. Kindlasti te kõik mõtlete et miks te siin olete. Nüpd ma annan teile selle vastuse. Me kogusime teid siia et võtta teilt teie kõige kallim vara: teie tiivad." mees oli oma plaani üle õnnelik.
Oli kogunud juba rohkem jõudu ning üritasin kettidest pääseda.
Seda tulutult.
Põrguketid hoiavad kinni ka kõige vägevama väe.
"Hmm kellest alustada?" mõtiskles mees vaadates ingleid.
"Alustame temast." ütles mees näidates näpuga ühe noore neiu poole kellel tiivad olid alles kasvamas.
"Ei!" karjusin kui deemonid tüdrut masinaga liigutama hakkasid.
"Kuidaspalun?" küsis pealik vaadates mulle otsa.
"Ärge võtke teda esimesena." ütlesin tahtes päästa tüdrikut.
"Kelle me siis sinuarust võtma peaksime?" küsis mees olles üllatunud kuid samas vihane.
"Võtke mind." ütlesin teades mis mind ees ootab.
"Sobib. Võtke tema." ütles mees ning deemonid hakkasid liigutama masinat mille külge olin kinni seotud.