Surmaingli Saladus

3.peatükk

Lendasime kesklinna ühe maja katusele. "Nii kuhu minema pead?" küsisin Lucylt. "Keskväljakule oleks vaja minna." ütles Lucy katuselt alla vaadates. "Heaküll." ütlesin Lucyle peale väikest mõttepausi. Kui jõudsin keskväljakule ei olnud ma mõelnudgi, et seal võib nii palju inimesi olla. Mõtlesin hetke ning maandusin katusele. "Kas sa lubad mul korraks ära käia? Ma tulen kohe tagasi."
"Heaküll aga tee ruttu 5 minuti pärast pannakse uksed kinni."
"Ma ruttu lendan." Rääkisime veidi omavahel ning ma lendasin ruttu koju. Panin endale selga mustad retuusid ning musta nahktagi. Kui tagasi jõudsin oli inimesi veidi juurde tulnud. Võtsin taskust musta sädeleva imelise maski ning panin pähe.
"WOW! Sa näed vspustav välja" mainis Lucy kui tema kõrvale maandusin.
"Ma ju lubasin, et viin sind ära." nähvasin naeratades vastu.
"Seda küll" tuletas Lucy endale meelde.
Ma võtsin Lucy sülle ning lendasin õhku. Liikusin veidi edasi ning maandusin keset platsi. Tavapärane inimeste rääkimine muutus vaikuseks ning, siis ma tundsin endal pilke. Kõik inimesed vaatasid mind. Lucy vaatas inimesi, kes kõik ümber meie kogunesid. Kuna masndudes olin Lucy maha pannud, siis ta vaatas mulle otsa. Ma ei teadnud, mida teha ning vaatasin ringi. Kõik vaatasid ammuli sui. "Kust sa need tiivad said" karjus keegi kuskilt tagant. Võtsin taskust väikse paberi ning panin selle Lucy kätte. Peatasin aja. Vaatasin üle kõigi telefonid ning ei jätnud kellelegi mälestust minust. Võtsin Lucyst kinni ja viisin ta ukse ette. Lendasin kõrgemale ning panin aja taas käima. Lucy oli imestunud näoga ning luges paberilt:

Niisis me oleme nüüd sõbrad Lusy?

Lusy vaatas ringi ning naeratas. Ta läks sisse ning mina läksin koju. Vaatasin veidi oma kostüümi tiibadega ning panin tiivad taas kinnitustega kinni.
Hommikul ärgates valisin endale riided ning läksin kooli. Koolis sain teada et Lusy on mu klassikaaslane ja ma kutsusin ta enda kõrvale istuma. Algasgi koolipäev.