Surmaingli Saladus

16.peatükk

Klass oli täis ingleid. Noori ingleid, kes olid õnnetuse tõttu surma saanud ning nüüd taevasse võetud.
"Sina oled vist Mia jah?" küsis õpetaja.
"Jah mima olen Mia." vastasin õpetajale.
"Sa võid tulla ja istuda siia esimesse ritta." ütles õpetaja ja osutas lauale esimeses reas. Liikusin vaikselt selleni ning istusin maha. Õpetaja jagas kõigile lehed, kus olid peal laused.
"Need on esimesed võlusõnad mida me õpime." lausus õpetaja kui oli kõigile lehed ära jaganud.
Õppetaja võttis esimese lause ning näitas meile, mis see teeb. Ta lausus sõnad ning tema käte vahele ilmus helesinine valgus.
"Kõigil võib olla erinev valgus. Valguse värv oleneb sellest kui võimas sa oled." ütles õpetaja ning kustutas valguse plakduga, "seda valgust nimetame Võimsuse Tuleks."
Vaatasin klassis ringi ja nägin kuidas paljude valgused olid tumedad ning mõnel veidi heledam. "Mida heledam valgus seda tugevamaks sa võid saada. Samas kui sul on tume valgus on sul ka võimalus oma valgust heledamaks saada." õpetas õpetaja klassi ees, "Noh Mia proovi ka."
Laususin sõnad ning mu käte vahele ilmus lumivalge valgus. Kõik vaatasid seda imetlusega. "Kuidas see võimalik on?" küsis õpetaja iseendalt.
Lõin käed plaksuga kokku ning tuli kadus. Kõik vaatasid mind ning klass oli piinlikult vaikne.
"Tule minuga kaasa palun." ütles õpetaja ning liikus ukse poole. Tõusin püsti ja järgnesin talle.
Jõudsime pealiku ukseni ning õpetaja avas selle ja astus sisse.
"Vabandage. Härra!" hõikas õpetaja juba kaugelt.
"Ja kuidas ma saan teid aidata?" küsis pealik veidi imestunult nähes et ma seisan ta seljataga.
"Mia, kas sa palun teeksid seda uuesti?" küsis õpetaja ning tuli minu ja pealiku vahelt ära.
Laususin taas sõnad ning taaskord ilmus mu käte vahele ülimalt ere ja lumivalge valgus.
"Seda ma poleks ootand." lausus pealik ning rääkis edasi...