Surmaingli Saladus

36.peatükk

Ma astusin mõned asmmud tagasi ja panin jalgadest veel nõrga Lusy maha.
"Võta ruttu mingi suur rätik." ütlesin Lusyle kes hunniku riiete juures istus. Ta viskas mulle rätiku ning ma suunasin kraanist tuleva vee sellele peale. Seakt ei tulnud seda palju kuid sain siiski rätiku märjaks teha.
"Pane see endale ümber." ütlesin Lusyle kes istus endiselt selles hunnikus.
"Saad sa püsti tulla?" küsisin kiirelt.
"Ma arvan küll." vastas Lusy peaaegu sama kiirelt kui olin küsinud. Muutusin pegasuseks ninläksin madalamale.
"Roni peale ma viin sind siit välja." ütlesin Lusyle kes vaikselt üles koperdas. Kui ta mulle kuidagi peale oli jõudnud lendasin läbi leekide ja üle sisse kukkunud katuse välja. Lendasin tossust eemale keskväljaku kohale. Kohe oli näha inimesi kes meid vaatasid ning pilti tegid.
"Lusy kas kõik on korras?" küsisin Lusyt kes endiselt minu seljas oli.
"Ma pole kindel." vastas Lusy nõrgalt. Muutusin kiirelt tagasi ingliks ning Lusy maandus õrnalt mu käte peale. Lendasin katuse peale ning panin Lusy vaukselt katusele seljaga ääre vastu. Kasutasin võlujõudu et aru saada mis Lusyl viga on ning sain teada et tal on vingu mürgitus. Ma ei pannud täheke et Lusy kaotas teadvuse. Kui märjasin panin Lusy pikali ning panin mõlemad käed ta rinnale sulgesin silmad ning kasjtasin oma kõige tugevamat tervendavat võlujõudu. Kuna sellega et Lusy päästa läks palju aega olid jõudnud katusele relvastatud mehed kes sihtisid mind et ma Lusyl minema laseks minna.
"Kui te kohe ei lõpeta siis me avame tule!" hõikas üks meestest. Ma ei lõpetanud. Lasti hoiatuslask õhku ning sihiti taas mind. Ma endiselt üritasin Lusyt päästa. Tal oli juba parem kuid seisund oli endiselt eluohtlik.
Kihal olid juba helikopterid. Ka nemad hoiatasid mind selle eest mis tuleb kui ma ei lõpeta. Üks politsenikest andis märku et teised ei tulistaks ning tulistas mind kätte. Ma ei lõpetanud ka siis kuigi mu käest jooksis palju verd mis mööda mu kätt alla Lusy poole voolas. Samas tegi ka see kohutavalt valu. Politseid ei teadnud enam mida teha ning lasi mul lõpetada. Kui lõpetasin liikusin veidi tagasi ning haarasin oma käest lootes et see valu vähendaks. Kuna olin väga palju jõudu Lusy peale kulutanud ei saanud ma hetkel oma kätt võlujõuga parandada. Politsei sihtis mind endiselt ning mõned parameedikud olid ka üles jõudnud. Lusy tuli teadvusele ning vaatas mis toimub. Ta nägi politseinike relvadega sinna poole sihtimas ning ehmus. Ta vaatas minu poole ning ehmus nähes et u käsi oli üleni verine. Ta jooksis kohe minu juurde ning rebis oma särgist riba millega ta mu käe kinni sidus. Politsei oli segaduses ning lasi relvad alla kuid käest ära ei pannud. Lusy vaatas nende poole kurjalt ning tõusis püsti. "Miks te seda tegite?" küsis Lusy väga kurjalt.
"Me ei teadnud mida ta tegi ka tulistasime teda teie kaitseks ja see aitas nagu näha." vastas talle üks väga ülbe olekuga politsei.
"Mida?!?!" oli Lusy juba hüsteerias - "Ta just päästis mu elu! Mitte teie. Teie oleksite peaaegu kõik ära rikkund."
Lusy vaatas minu poole "Kas sa lennata saad?"
"Ma arvan küll." vastasin ning tõusin püsti. Avasin oma suured tiivad ning tõusin õhku.
"Näeme Lusy! Hoolitse enda eest. Ja võta see." ütlesin ulatades väikse vile "Kui sa seda puhud vajad sa mu abi ja ma tulen kohe. Ma kuulen seda isegi teisele poole maakera."
"Aitäh Mi... mu sõber." susserdas Lusy midagi vastu. Lendasin kõrgemale ja teiste jaoks kadusin pilvede vahele.