Üksi (Eesti keeles - McFly)

#23

„Set the scene, I think I'm in love now, your eyes are green, you come from above now...“ laulis Tom minu pilku vältides. Neelatasin. Poisid olid öelnud, et Tom oli selle nädala alguses kirjutanud? Ja et laul oli minust?

Ma ei teadnud, mida arvata või kuidas käituda. Mitte keegi polnud minust kunagi varem laulu kirjutanud, rääkimata sellest, et mulle midagi sellist laulnud. Nihelesin ebamugavustundega diivanil ja proovisin leida kohta, mida vaadata.

„Easy, girl, I think we're alone now...“ Tomi piinlikkus nakatas mindki, aga ma proovisin talle naeratada ning poiss naeratas vastu.

„I wanna put my hands-“ Tom lõpetas kitarri mängimise ning astus mikrofonist pool sammu eemale. „Ei, ma ei tee seda.“

Kelder jäi vaikseks, kui ülejäänud poisidki mängimise lõpetasid. Ainult taldrik, millele Harry enne kõva hoobi oli andnud, kõlises veidi, aga poiss summutas selle.

„Oota, nüüd mind kohe huvitab,“ muigas Annie. „Laula nüüd, Tom, julgesid kirjutada, julged laulda ka!“

„Julgengi, aga türa, teil oli vaja sellest mingi nali teha, noh.“

„Sorry, mees,“ naeris Danny. „Ma laulan ise siis selle koha.“

 Tom ohkas ja nad jätkasid mängimist.

 „I wanna put my hands on your skin, underneath the clothes that you're in...“ Danny tegi seda lauldes mulle silma ja ma muigasin. Tom oli selle kirjutanud?!

 „Please, please, please, come home with me now, must be a dreamer, I wanna get with you!“ Laulsid Danny ja Tom koos. Nende hääled kõlasid koos lauldes väga hästi ning refräänil oli jõuline kõla.

Püüdsin Annie pilgu ning ta naeratas mulle laialt. Naeratasin talle närviliselt vastu ja tüdruk tõmbas päkapikumütsi mulle silme ette. Panin selle tagasi normaalseks ning olin sunnitud veidi jamama, et oma juuksed mütsi all korda saada.

„Girl, I'm talking to you now... girl, I thought that you knew now!“ Danny rokilik kärisev hääl sobis sellesse soolosse väga hästi, siis ta aga noogutas Tomile ning astus oma mikrofonist eemale.

„...wanna run my hands through your hair, cuddle with you in your underwear, I want to be making out like we don't care!“ Tom polnud ainus, kes seda tahtis. Miks see siis ikka veel juhtunud polnud?!

Poisid laulsid uuesti refrääni, kõige selle vältel olin ma sügavalt mõttes. See laul... meeldis mulle. Ja see oli minule kirjutatud. Või noh, minust. Mu süda hakkas järsku meeletul kiirusel puperdama.

„Please, please, please, hey, please,“ laulsid nad nüüd. Oli aru saada, et laul hakkab kohe lõppema, sest  kõik läks aina pingelisemaks. „Please, please, please...“

 „Please me!“ lõpetas Danny.

„Danny?! Mida kuradit?!“ hüüdis Tom ning hakkas naerma. „Seda polnud seal laulus, ma vannun,“ ta vaatas mind ning hammustas huulde.

„Aga see võtab kõik hästi kokku,“ muigas Annie.

„Annie!“

„Sorry, ma ei saa seda kontrollida,“ ütles ta mulle otsa vaadates ja muiates. „Te olete sellised argpüksid ja annate meile liiga palju naljamaterjali. Pealegi oled sa juba siin, nii et...“

Pööritasin silmi.

„Igatahes,“ ütles Dougie Annie kõrvale istudes ning tüdruku kätt enda omasse võttes. „Oleks see okei, kui me jõulupeol neli laulu esitame?“

„Rohkem kui okei,“ noogutas Annie. Otsisin pilguga Tomi, kes parasjagu oma kitarri seinale riputas. Tõusin diivanilt püsti ja kõndisin temani.