Üksi (Eesti keeles - McFly)

#35

Kui McFly oma prooviga lõpule jõudis ja nad lahkusid, sain ma viimaks kergendatult hingata. Me jätsime lavakaunistused lavale, sest neid polnud mõtet üheks päevaks ära viia, ja kui me kõik välja kõndisime, rääkis Jack mingist after party’ist, mille ta korraldama pidi.

„Annie... kas me sõidame siis homme õhtul Dougie maale?“ küsisin, kui me viimaks õue astusime. Jäine tuul muutis mu silmad vesiseks ja ma pilgutasin neid paar korda.

„Jah, see läheb päris hilja peale, aga ma loodan, et see on sinuga okei. Äkki saab nii, et sa pakid täna ära ja homme enne jõulupidu mina ja Dougie korjame su peale?“

„Muidugi.“ Vaikisin hetkeks. „Aga Annie...?“

„Jah?“

„Kas Tom tuleb ikka?“

Tüdruk aeglustas oma sammu ning vaatas mind tähelepanelikult. „Tuleb küll. Aga... kas sa tahad temaga ära leppida? Ütle ausalt.“

„Ma ei tea. Ma tahan temaga kõigepealt rääkida, aga ma ei oska seda kuidagi alustada.“

„Noh... ehk te homme saate,“ ütles ta veidi kahtlase hääletooniga. „Sest... te magate samas toas.“

„Mida?! Ei! Sa teed nalja?!“

„Teen jah, mina ja sina oleme Dougie toas.“

„Aitäh sulle... fuck, mul jäi hing kinni.“

Annie naeratas hädiselt.

Köhatasin. Ma tahtsin tüdrukult küsida selle „Please, Please“ laulule eelneva vahejuhtumi kohta, aga ei julgenud seda teha. Mingil hetkel läksid meie koduteed lahku ning ma suundusin koju asju pakkima.

Lootsin, et saan jõuludel Annie juukseharja laenata, sest see, mida ma praegu kasutasin, oli kohutav ja kõvade puidust piidega. Pakkisin endale vajalikud tarbed kaasa ning otsustasin mõne pisema asja, näiteks igapäevased kosmeetikatooted, hommikul lihtsalt käekotti visata.

Niikuinii pidi meil toimuma kella üheksast alates kolm tundi, siis aktus, tunnistuste jagamine ja söömine ning peale seda paar tundi vaba, enne kui jõulupidu algab, seega sain ma vajaduse korral veel pakkida.

Ma ei saanud endiselt oma isaga eriti hästi läbi ning tundus, et me mõlemad olime teineteise peale solvunud. Ma olin tema peale endiselt väga pahane ega arvanud, et peaksin ise sõjakirvest matma hakkama, seega veetsin õhtu oma emaga rääkides.

Ma ei maganud öösel eriti hästi. Tundus, nagu näeksin ma kümmet erinevat unenägu vaheldumisi: ühel hetkel olin ma Tomiga Dougie maamajas, teisel hetkel jalutasime me koos jõulupeole sisse, siis olin ma üldse kodus ja läksin isaga Tomi pärast veel rohkem tülli.

Hommikul olin ma suures segaduses ning jõin väsimuse peletamiseks ära kaks tassitäit kohvi. Jätsin juba oma emaga hüvasti ja ütlesin isalegi head aega. Ma ei teadnud, kas täna tuli pidulikult kooli minna, aga kuna ma kandsin peaaegu alati ainult musta ja valget, ei osutunud riietumine eriliseks probleemiks.

Tunnid olid üleelatavad: kuna veerandi viimane päev oli, vaatasime me igas aines filmi ja lobisesime omavahel. Näidendis osalejad tuupisid veel teksti pähe ning Jack palus selles isegi minu abi, millega ma lahkesti nõustusin.

Aktus oli lihtsalt direktor ja paar tähtsamat isikut meile mingeid igavaid kõnesid lugemas ning viimaks saime oma tunnistused kätte. Annie ja mina kaalusime mitte sööma minna, aga Dougie kutsus meid endaga samasse lauda, seega otsustas tüdruk ikka minna. Aga kuna ma soovisin Tomi vältida, läksin hoopis koju lugema.

Liiga ruttu saabus aeg end jõulupeoks korda teha: tegin oma juustesse lokid, nägin oma silmameigi perfektseks saamisega liiga palju vaeva ning tõmbasin punase kleidi selga. Selle peale leidsin ühe musta kardigani ja alla mustad lühikese kontsaga poolsaapad.