Üksi (Eesti keeles - McFly)

#47

„Tom... su telefon,“ pomisesin silmi avamata.

Tom oigas väsinult. Ma ei näinud küll, mida ta tegi, aga järgmisel hetkel helisemine lõppes ja ma võisin tagasi unne vajuda. Seda vaid paariks sekundiks, sest Tomi telefon hakkas uuesti helisema.

„No mida kuradit?“ soigus Tom ja ma avasin aeglaselt silmad, et näha tema telefoni ekraanil Danny nime. „Hallo?“

Kortsutasin kulmu. Mida neil hommikul vara öelda on? Ega nad ometi meie plaane katkestada ei tahtnud...?

„Mida?!“ Tom tõusis järsult istuli ja ta käsi libises mu alt minema. „Ee... me kohe tuleme.“

„Mis toimub?“ küsisin ja haigutasin.

„Nad on kohal,“ ütles Tom lihtsalt ja hakkas endale boksereid jalga panema.

„Mida?!“ Kargasin voodist välja ja otsisin endale aluspesu. „Mis kell on?“

„Ee.. Pool üks...“ Tom viskas oma telefoni diivanile, kiirustas nüüd riidekapini ja võttis endale T-särkide riiulist kõige pealmise. Sobrasin oma kotis, et endale midagi kiiresti peale leida, aga järgmisel hetkel viskas Tom mulle ühe oma suure valge triiksärgi. Tänasin teda ja tõmbasin selle peale.

Tom ei olnud veel oma teksade nööpigi kinni saanud, kui ta juba välja kiirustas, seega ma järgnesin talle, samal ajal triiksärki kinni nööpides. Alumisele korrusele jõudes kuulsime kedagi vaikselt uksele trampimas.

„Pekkis,“ ütlesin endamisi ja tõmbasin kätega läbi oma pusas juuste. Tom tegi ukse lahti ja ma ahhetasin, kui nägin nii Dannyt, Claire’i, Dougiet kui ka Anniet, kes kõik meid nähes muigasid.

„Tere,“ ütles Tom piinlikkusega ja astus kõrvale, et külalised sisse tulla saaksid.

„Tere-tere,“ irvitas Dougie. „Noh, eilne õhtu venis pikale, või mis?“

„Me vaatasime filmi,“ pomisesin kiiresti.

„Kahtlemata,“ naeris Annie ning ma märkasin, et Dougie silmitses teda kaalutlevalt. Kõik neli panid oma riided nagisse ja vaatasid siis ringi.

„Kas see oleks minust väga ebaviisakas kiiresti duši alt läbi hüpata?“ küsisin huulde hammustades.

„Lase käia,“ kehitas Annie õlgu. „Ma lähen teen teed.“ Ta kadus kööki.

„Ja kas meie läheme siis suvemaja korrastama?“ päris Tom.

„Mis asja?“ kortsutasin kulmu.

„Ah jaa, ma ei jõudnud sulle eile rääkida... me otsustasime, et teeme kiiresti suvemaja korda, siis saame õhtul seal olla,“ selgitas Tom.

„Kas ma võin appi tulla?“ küsis Claire ja vaatas Dannyt paluvalt.

„Sa ei taha Annie juurde kööki minna?“ imestas poiss ja ta pilk lipsas kiiresti minule. Tundsin end veidi süüdi – fakt, et Claire kellelegi eriti ei meeldi, polnud ilmselt eriti suur saladus.

„Ma siis lähen,“ ütlesin pilku maha heites ja kõndisin treppide poole. Kuulsin Claire’i Dannyle midagi vastamas ja võisin vanduda, et kuulsin enda ja Annie nimedele lisaks fraasi „ei meeldi“. See pani mind end vaid hullemini tundma, aga samas ei saanud ma ju enam midagi teha.

Ma käisin kiiresti duši all ja pesin oma juuksed ära. Neid föönitades kaalusin, kui palju oma välimusega vaeva näha – Annie ja Claire olid üsna igapäevase välimusega tulnud, seega otsustasin oma juuksed ühele küljele patsi punuda ja otsisin endale riided välja.

Kulutasin paar minutit ka sellele, et Tomi magamistuba veidi korrastada – viisin meie eilsed riided, mis nüüd maas vedelesid, pesukorvi ja tegin voodi üles. Seejärel meikisin end kiiresti ja juba suundusingi alla kööki, kus Annie üksi laua taga istudes teed jõi ja midagi oma telefonis tegi.