Kaks elu: Mineviku tulevik

Tüli

Kui kõik olid ära läinud, jäid vaid minu vanavanemad, Chris ja Grete. Isadora oli lahkunud koos oma laste, vanemate, Ilona ja Kaioga, kellega ma polnud praktiliselt ühtegi sõna vahetanud.

„Kas sinuga saab kõik korda?" küsis isapoolne vanaema.

„Jah. Peab ju."

„Me ei pea kohe tagasi Maale minema."

„Minge ikka. Ma ei taha teid siin kinni hoida."

„Kui sul midagi vaja on, siis kohe helistad, eks?"

„Loomulikult."

„Kas Aeternus ütles sulle, millal kroonimine on?" küsis emapoolne vanaema. Ju ta siis oli meid kahte tähelepannud.

„Ülejärgmine esmaspäev." Krona valitseja kroonimine toimus alati Lexisel, alati esmaspäeva keskpäeval.

„Selge. Me oleme siis kohal."

„Oleks tore küll, jah." Nad lahkusid.

„Kas sa tahad, et ma jääksin kauemaks?" küsis Grete.

„Ma arvan, et ma tahaksin mõnda aega üksi olla."

„Selge. Ma lähen siis pakkima."

„Sa ei pea kohe täna ära minema."

„Mu vanemad läksid randa päikeste loojangut vaatama. See on Solari traditsioon, kui keegi sureb. Ma saaksin koos nendega tagasi koju minna."

„Siis muidugi." Ka Grete jooksis minema. Nii jäingi Chrissiga kahekesi elutuppa.

„Ikka ei taha oma mainet rikkuda?"

„Sa ütlesid üks nädal."

„Elizzia hävitas Glaciesil täna suuruselt teise linna. Ühtegi ellujääjat polnud. Sellepärast Isadora ja kõik teised nii kiiresti lahkusidki. Ta tuleb peatada."

„Ma tegelen sellega."

„Anabell, lõpeta kangelase mängimine ja lase õigetel magiaanidel asjaga tegeleda!"

„Nad saavad lihtsalt surma. Ise sa ju ütlesid suuruselt teine linn. Ta on liiga võimas."

„Sa ei saa teda üksi ka kätte."

„Ta ei saa mind tappa." Ma ei tahtnud otse välja öelda, et needuse kohaselt saavad tõenäoliselt minu vend ja õde surma mitte mina.

„Ta tappis meie vanemad! Sa lased praegu mõrvaril vabaduses olla!"

„Ma ei lase kellelgi mitte midagi teha! Seal hulgas ma ei lase sul kellelegi midagi Elizziast rääkida."

„Proovi mind takistada."

„Sa ei tohi kellelegi midagi Elizziast rääkida!" käskisin teda kahetsusega. See võttis ta täiesti sõnatuks.

„Sa...! Ma olen su vend!"

„Ja Elizzia on mu õde. Ma ei lase teil üksteisele haiget teha."

„Seljuhul on meie vanemate ja kõigi nende, kes on surnud või veel saavad surma, surmad sinu südametunnistusel."

„Chris see pole aus!" Kuigi ma juba tundsin, et kõigi surmad on minu süü.

„Mis ei ole aus, on see, et mina üritan teha midagi õigesti ja siis mu õde kohtleb nagu mingisugust teenrit, kellele võib lihtsalt käske anda!" Iga kord kui mina üritasin midagi õigesti teha vihkas kogu Maagia mind selle pärast.

„Ma ei oleks seda teinud, kui sa ei oleks peale käinud."

„Asi on põhimõttes! Meie vahel on kõik läbi!" ütles ta ning tormas toast välja.

*

Lebasin selili elutoa vaibal, kui Grete minu juurde tuli.

„Võibolla peaksin ma veel mõneks ajaks siia jääma. Sinuga ilmselgelt pole kõik korras."

„Ei. Mulle lihtsalt meeldib nii olla. See on kuidagi väga rahustav. Ma ei kavatse olla enam see sama tüdruk, kes ma olin viimased viis aastat. Printsessi mängimise aeg on läbi, mul on aeg hakata kuningannaks."

„Kindel, et kõik on korras?"

„Ma olen siiani hakkama saanud, saan ka edaspidi."

„Olgu, ma hakkan siis minema, aga seekord palun helista mulle varem kui paari aasta pärast.

„Sina ka." Kallistasime ja siis oli ka Grete läinud.

*

„Ma arvasin, et nad ei lähegi ära," ütles Andrus, kes oli minu kõrvale ilmunud, kui ma Gretele aknast viimast korda lehvitasin.

„Mis sul sellest?" Keegi polnud Speeralt kohale tulnud, isegi mitte Andres.

„Ma kuulsin, et sinust saab ülejärgmine nädal ametlikult kuninganna." Ta paistis selle üle õnnelikum olevat kui mina.

„Taaskord, mis sul sellest? Me oleme selleks ajaks juba lahutatud."

„Aga sa ei saa kuningannaks, kui sa ei ole abielus."

„Mu isa muutis seadus juba enne meie abielu. Ma ei pea enam olema abielus, et saada kuningannaks. Ta muutis igasuguseid seaduseid, et mind selle abielu suhtes ümberveenda." Andruse ilme läks kohe süngeks.

„See ei lõppe sinu jaoks hästi."

„Ma arvan, et lõppeb. Sinu suhtes poleks ma nii kindel. Sa võid Lennoxi juurde joosta, kui tahad."

„Milleks? Ta ei ole ainuke naine, keda ma tunnen. Pealegi selle lahutuse asjaga võib väga kaua võtta, kuna ma pole sellega nõus. Tahad või ei, aga sa ei saa minust nii lihtsalt lahti."

„Ausalt öeldes mul ükskõik. Varem või hiljem ei kannata sa ise mind enam välja ja tahad lahutada, sest ma kavatsen su elu täielikult ära rikkuda."

„Samad sõnad, kullake," ütles ta ja tegi mulle musi. Seejärel jättis ta mind üksi.

---------------------------------------------------------

Selline lühem peatükk siis seekord. Järgmine tuleb põnevam, ausalt.