Kell oli umbes kaks öösel, kui kõigega ühele poole sain. Mul polnud mingisugust tahtmist koju minna. Olin ju lubanud ikkagi mitu päeva ära olla, seetõttu helistasin Merilile, kes üpriski elavalt telefonile vastas.
„Tšau, kas sa magasid?" küsisin igaks juhuks, kuigi ta ilmselgelt ei paistnud seda tegevat.
„Ei, sugugi mitte. Ma tulin just peolt. Praegu olen lihtsalt paari sõbraga linna peal."
„Ega sul pole midagi selle vastu, kui ma sinuga liitun?"
„Päriselt? Sa oled siin?"
„Mitte päris, aga ma olen Inglismaal."
„Jaa, muidugi tule!" Ta oli väga elevil, seega ma ei lasknud seda endale kaks korda öelda ja helendasin tema juurde. Piisavalt kaugele eemale, et ta sõbrad mind ei märkaks ja keegi teine ka mitte.
Merili jooksis mind kallistama niipea, kui mind nägi.
„Ma olen sind nii igatsenud. Elu on ikka megaigav ilma kogu sinu võluvärgita." Ta rääkis eesti keeles, nii et ta sõbrad ei paistnud midagi arusaavat. „Igatahes need on Jane ja Harriet." Ta tutvustas mind ka oma sõpradele.
Kolasime sihitult mööda linna ringi, kuni päike hakkas juba tõusma, siis otsustati koju magama minna. Merilil oli Londonis üürikorter, mida ta Jane'i ja Harrietiga jagas. Nad kutsusid mind enda juurde, kuna kuhu ma ikka keset ööd lähen. Neil oli lahtikäiv diivan, mida keegi neist ei kasutanud ja mis sobis mulle väga hästi. Olin nii väsinud, et jäin koheselt magama.
*
Ärkasin kellegi kolistamise peale köögis. Merili oli üles ärganud ja tegi kohvi. Läksin talle appi. Kell seinal näitas ühtteist.
„Me ei saanudki eile palju sinust rääkida," ütles ta.
„Polegi palju, mida rääkida."
„Viis aastat on päris pikk aeg."
„Me oleme ju vahepeal ikka rääkinud."
„Mitte eriti, sa nagu väldiksid meid."
„Mul pole just kerge olnud need viis aastat."
„Grete rääkis, jah."
„Mida ta siis täpsemalt rääkis?"
„Ei midagi erilist. Ta on ka suht eemal olnud juba mitu aastat. Ta ütles, et sa elasid seda sõda päris raskelt üle. Ma arvasin, et see Euroopa reis oli sind aidanud. "
„Maal olles oligi kõik hästi, aga Maagiasse tagasi minnes mitte nii väga. Kui sa oled tulevane Maagia kuninganna, siis kõik loodavad su peale, arvavad, et sa suudad kõik probleemid lahendada ja kui midagi on valesti süüdistatakse sind ja kui sa teed midagi õigesti, arvatakse, et see oli ikka halb otsus."
„Nagu näiteks? Mis siis nii halb otsus oli?"
„Ma abiellusin." Näitasin talle oma sõrmust.
„Oooota! Sa oled abielus?! Mis asja?! Kui kaua?! Kellega? Miks sa midagi öelnud pole?!"
„Nagu ma ütlesin, see oli kõigi meelest halb otsus."
„Miks sa siis üldse abiellusid? Kas sa tahtsid temaga abielluda?"
„Sõda ajas asjad väga keeruliseks, see oli üks moodus, kuidas probleem lahendada, aga keegi peale minu ja mu mehe ei näe seda nii. Grete vihkab mind ka selle pärast. Me pole minu pulmadest saadik rääkinud."
„Kuidas see probleemi lahendas, kui sa lihtsalt abiellusid kellegagi, kes kellelegi ei meeldi?"
„Ta oli sõja vastaspoolest. Kuni me oleme abielus, ei taha nad sõda uuesti alustada. Praegu nad põhimõtteliselt ootavad, et me lahutaksime, et nad ainult leiaksid põhjuse uue sõja alustamiseks."
„Miks sa nii arvad?"
„Ajaloole meeldib ennast korrata. Ma näen, kui vihased nad selle kaotuse üle on, aga nad ei taha rünnata kedagi endi seast. Praegusel hetkel nad alustaksid nagu sõda iseenda vastu."
„Aga kui te neid juba ühekorra võitsite, siis kas te ei võiks seda lihtsalt uuesti teha?"
„Miks ma peaksin tahtma uut sõda, kui seda on võimalik vältida?"
„Aga sa ju ei tea, kas nad üldse alustavad uut sõda. Neil on kindlasti palju raha ja ressursse vaja, et sõda uuesti alustada ja ma arvan, et eelmise sõjaga kulutasid nad suure osa sellest ära." Merili õppis ülikoolis majandust ja kõrvalerialana sõdade ajalugu.
„Sa ei tea, kuidas Maagias sõdu peetakse. Meil ei ole vaja osta sõjatehnikat. Igaüks ise ongi üks suur sõjamasin."
„Toitu ja transporti on ikka vaja. Lisaks veel sõduritele palka maksta."
„Mitte siis kui lähtutakse loogikast, et sõda peab end ise ära toitma."
„Eks sa ise tead, aga ma arvan, et kui nad väga tahavad sõda alustada, alustavad nad seda olenemata sellest, kellega sa abielus oled, sest nad võivad ju tema ikka troonile jätta ja kõigist teistest lihtsalt lahti saada." Ütleme nii, et tema jutt oli hirmutavalt loogiline. Ma pidin minema Speerale olukorraga tutvuma.
„Mis Maikost siis sai?" küsis ta.
„Ma ei tea, pole teda sõjast saadik näinud."
„Kas ta ei armastanud sind või midagi?"
„Mis vahet seal nüüd enam on? Mina olen abielus, tema on kadunud."
„Ega enam vist tõesti vahet pole," ütles ta kuidagi pettunult. „Aga mis sellest „teadlased ajavad sind taga" asjast sai?" küsis ta elavamalt, ilmselgelt märgates, et ma ei soovi enam meie eelmisel teemal arutleda.
„Sellega on tegeletud. Nad ei aja mind enam taga."
„Siis on hästi."
Me ei jõudnud enam millestki muust erilisest rääkida, sest siis ärkasid ka tema sõbrad üles ning me sõime koos hommikust. Seejärel läksime taas linna peale jalutama. Nad tuvustasid mulle Londonit ja oma ülikooli. Pärastlõunal otsustasin siiski koju minna, sest ma ei julgenud väga kaua Maagiast eemal hoida, kes teab, mis jama seal ilma minuta kokku keeratakse.
Ütlesime Merili sõpradele, et olen kõrval linnast pärit ning nad saatsid mind bussijaama, kus ma olin sunnitud bussipileti ostma, kuna nad tahtsid koos minuga bussi ära oodata. Õnneks polnud sinnani palju jäänud.
Jätsime hüvasti ja ma istusin bussi. Vaatasin, kuidas nad lahkuvad. Seejärel läksin bussist välja, otsisin ühe inimtühja koha ning helendasin oma Maa maja juurde. Hävitasin kõik sealsed kaamerad ja muud tehnikavidinad.
Mulle endiselt meeldis see maja, mis Maal oli ja võimalusel oleksin tahtnud taas sinna elama asuda ning selle kohutava akna hävitada, kuid kahjuks mul seda võimalust polnud. Kellel oli üldse olnud vajadust ehitada need aknad Maagia ja Maa vahel? Elu oleks nii palju lihtsam olnud, kui seda poleks kunagi juhtunud.
Maagiasse jõudes tundus kõik rahulik, täpselt selline nagu see oli olnud siis, kui ma olin lahkunud. Vähemalt loss seest poolt oli selline.
Esimese asjana otsustasin teatada peaministrile, et olen tagasi.
------------------------------------------------------------------------------
Mis te arvate, kas Speera tõepoolest tahab alustada uut sõda? Kui te valitseksite Speerat, kas te alustaksite uut sõda?
STAI LEGGENDO
Kaks elu: Mineviku tulevik
FantascienzaSee hetk ei saanud ma sõnakestki suust välja. Mulle tundus nagu mu hing rebitakse minu seest välja. Ma ei saanud hingata, mu jalad ei kandnud mind, nii et ma kukkusin põlvili põrandale. Olin tõepoolest suremas. Neljas osa tõotab kindlasti olla sünge...