Kiri lebab mu ees, äkki ma peaks seda lugema. Kuid mis mõtte sellel on? Ma tean ju mida ta kirjutab, aga samas on väike lootus, et ta pole veel minu osas alla andnud.
Värisevate kättega võtan kirja ümbrikust, aga ma ei suuda seda lugeda vaid hakkan uuesti nutma. Tegelikult ju enam vahet pole, mida ta kirjutab. Fakti, et ma olen elus lootusetult läbi kukkunud ei mõjuta miski.
Peale enda uuesti tühjaks nutmist, võtan julguse kokku ja hakkan lugema.
"Armas Ingel! Ma pidin ära minema, sest koolis hakkas lõpuaktus ja ma pidin seal kohal olema. Ära muretse ma tulen tagasi, kui ma täna ei jõua, tulen homme. Senikaua ole tubli ja ära rumalustega hakkama saa. Väga tore oleks, kui sa natukenegi sööks, kasvõi ühe õuna, ma nägin, et teil oli kappis paar tükki. Sinu klassijuhataja, Teele Kuusk.
Ma olen väga üllatunud, ta ei olegi veel minu osas täiesti alla andnud. Aga miks? Miks huvitab teda, üks üheksandas klassis käiv, elus läbikukkunud teismeline. Mina tema asemel laseks endal maha kärvata ja naeraks matustel. Ma olen taga ju nii halvasti käitunud, aga ta ikka ei anna alla.
Ma tahan Teelele rõõmu valmistada, niiet ma lähen kööki ja otsin külmkapist neid õunu millest ta rääkis. Seal on kaks suurt ja üks väike, alustuseks võtan kõige väiksema ja hammustan seda. Õun maitseb natuke hapukalt, aga mulle see just meeldibki.
Kui õun on söödud, ei tunne ma algul midagi, kõik on normaalne. Aga umbes poole tunni pärast tabab mind paanika. Miks ma pidin ikka selle õuna ära sööma? Mul polnud ju kõht nii tühi.
CITEȘTI
Perfektne tüdruk
Ficțiune adolescențiPerfektsus on ainus, mis loeb vähemalt nii arvas tema. Ingli võistlus söömishäire, depressiooni ja enese hävitusliku käitumisega.
