Ma ärkan kuskil suvalises toas, see ei meenuta ühtki haiglat, pigem kellegi magamistuba. Ma üritan meenutada, mis juhtus ja kuidas ma siia sain, aga mu mälus on suur must auk. Viimased mälestused on sellest, kuidas ma panga serval seisan ja edasi on kõik must. Kas see ongi taevas? Oleks natuke rohkem oodanud, aga vähemalt ei ole enam neid vanu muresis.
Kui ma tõusta üritan lööb mu pähe kohutav valu ja ma karjatan. Hetke pärast avaneb toa uks ja sisse astub üks üsnagi ilus poiss: "Hommik, kuidas sa ennast tunned? Sa oled viimased 24 tundi maganud, ma kutsusin artsi, ta tuleb ja vaatab su üle. Et kukkumisest suuri vigastusi poleks või midagi." Ma olen segaduses, mis kukkumisest ta räägib "Kus ma olen? Mis juhtus? Kes sa oled? Ingel?" Noormees vaatab mulle naeratades otsa, tal on imeilusad silmad "Hmm, ingel ma vist pole, aga ma võtan seda komplimendina, mu nimi on Theo ja sa oled mu magamistoas. Sa olid panga serval ja ma kardsin, et sa hüppad alla või midagi, niiet ma tõmbasin su sealt ära, aga kahjuks lõid sa oma pea ära ja kaotasid teadvuse. Ma mõtlesin, et toon su enda juurde tervenema, oleks kuidagi halb tunne jäänd, kui su sinna oleks jätnud."
Pekki, ma olen ikka siin põrgu, ma ei pääsenudgi ja nüüd ta kutsus veel arstid, nad viivad mu raudselt haiglasse tagasi. Ma ei taha enam, ma pean siit kuidagi pääsema. Aga kuidas? Miks ei võind ta mind jätta lihtsalt sinna panga servale surema?
YOU ARE READING
Perfektne tüdruk
Teen FictionPerfektsus on ainus, mis loeb vähemalt nii arvas tema. Ingli võistlus söömishäire, depressiooni ja enese hävitusliku käitumisega.
