39.

272 29 6
                                        

Ma olen siin nüüd juba kaks nädala olnud ja see on hullem, kui eelmised haiglad. Varem sain ma vähemalt üksi vetsus käia, nüüd ei ole enam seegi lubatud. Ma saan valida kas minuga tuleb kaasa arst või mõni lähedastest, kui keegi sellel hetkel minuga on. Aga see on ikkagi rõve, kui keegi 24/7 vahib sind, privaatsus puudub täielikult. Mida ma ikka seal vetsus  endale teeks, seal pole peeglit mida katki teha ja ilmselgelt pole mul ka soovi pead vastu seina sodiks taguda.
  Mul on kaks korda nädalas kohtumised psühiaatritega,ta on üsnagi tore ja mõistab mind hästi.  Kuigi ma ei saa aru miks seda vaja on. Mulle piisaks täitsa ühest korrast, siin on palju suuremate probleemidega noori.
  Viimasel kohtumisel lubas psühiaater, et kui ma nii tubli edasi olen võin isegi varsti välja saada. Ta ütles, et see on imeline kui kiiresti ma emale andestasin ja et ilmselt ema ja Theo toetus aitas mul ka sööma hakkata. Seda ma olen seal kõigile välja näidanud, aga see mis mu peas tegelikkuses toimub on kohutav. Ma näen ennast 10 korda paksemana, kui haiglasse tulles ja emaga suhtluses olen täiesti võlts, sest ma olen enam kui kindel, et tema on veel võltsim. Muidugi on mul ka Theo, kes tõeliselt minust hoolib, aga varem või hiljem jätab ka tema minu, seda inimesed teevadgi; tulevad su ellu, panevad endast hoolima ja kui neid kõige rohkem vajad, nad kaovad.
Täna käis mind ka Teele vaatamas, ta ei olnud varem jõudnud või tahtnud tulla. Mul oli teda väga hea meel näha, kuid samas tundsin tema ees kohutavat piinlikust. Miks ma pidin oma veenid tema lähedal oleku ajal läbi lõikama. Esimesed viis minutit oli ta minu juures vait, mida sa ikka ütled oma õpilasele, kellele sa paar nädalat tagasi kiirabi kutsusid kuna ta oli oma veenid otsustanud läbi lõigata. Lõpuks võtan ma julguse kokku ja ütlen: "Aitäh, et te mind aitasite, see oli teist väga armas." Teele naeratab mulle oma sõbraliku naeratust: "Mida sa siis minu asemel oleksid teinud. Ära täna mind. Kuidas sul nüüd läheb?" ma arvasin, et ta hoolib minust, aga see kuidas ta ütles, et ta teeks seda põhimõtteliselt kõigi jaoks tegi natuke haiget, mida ma üldse mõtlesin, ma olen lihtsalt üks suvaline tüdruk tema klassist. "Mul läheb palju paremini, hakkasin sööma  ja suhtlen emaga." Edasi vestleme me kogu maailma asjadest ja natuke mu tervisest. Peale tunni ajast vestlust on mul õhtusöögi aeg ja õpetajal palutakse lahkuda.

Perfektne tüdrukWhere stories live. Discover now