Ma jätkan jalgrattasõitu
isegi siis, kui pidureid ei ole
ja ma tean, et järgmiseks
vedelen prügikastis.
Ma jätkan autosõitu
isegi siis, kui tuled on katki
ja ma tean, et järgmisel
ristmikul olen avariiohver.
Ma jätkan lennusõitu
isegi siis, kui mootor põleb
ja ma tean, et järgmiseks
vajun metsasügavusse.
Ma jätkan laevasõitu
isegi siis, kui torm tõuseb
ja ma tean, et järgmisel
lainel olen meresügavuses.
Ma jätkan hingamist
isegi siis, kui süda on kadunud
ja ma tean, et järgmiseks
kaotan enesevalitsuse.
Ma jätkan naeratamist
isegi siis, kui hing on valus
ja ma tean, et järgmisel
minutil olen unustatud.
Ma jätkan elulahinguga
isegi siis, kui luud on puru
ja ma tean, et järgmiseks
suigun porilombis.
Ma jätkan, isegi kui suren.
Ma jätkan, isegi kui elan.
Ja ma jätkan, sest tahan surra.
Ning ma jätkan, sest tahan elada.
____________________________________________________________
A/N: Hei! Jälle midagi eestikeelset ja tõttöelda inspireeris mind seda luuletust kirjutama just see gif siin üleval ja ma tunnengi nii viimasel ajal. Ma elan, et surra ja suren, et elada. Lõppude lõpuks tuleb kõik ringiga tagasi ja me sureme ühel päeval - kes terviserikke tõttu, kes avariis, kes lennukatastroofis, kes laevahukus ja kes... südamevalusse kellegi kalli pärast - seega võtame sellest elust viimast, enne kui see juhtuda jõuab. Tõsiselt kohe! Hakkame pihta!
Seniks aga soovin teile ilusat kolmapäeva õhtut.
Näeme teiselpool piiri,
M.
YOU ARE READING
Breathing in, breathing out
PoetryI could never find proper words To tell you how much I miss you And all the little things you had; First, the way you saw this world Through your sad ocean eyes. PS! In this collection, I touch on many serious topics like suicide, death, grief, trau...
