Sa keerasid mulle julmalt selja
kui ma vihmalombis lamasin
ja verepisaraid valasin
tahtes surra.
Sa heitsid mulle hella pilgu
kui ma pilkases pimeduses ekslesin
ja õigeid uksi avasin
tahtes elada.
Sa jätsid mu ükskõikselt maha
kui ma lumehanges lebasin
ja külmakraade trotsisin
tahtes surra.
Sa näitasid mulle lahkelt teed
kui ma ereda valgusega pimestatud olin
ja paremat tulevikku ootasin
tahtes elada.
. . .
__________________________________________
A/N: Teate... elu vajub vahel sügavale pimedusse, andmata ühtki märki valgusele, eriti siis, kui sa arvad, et oled õigeid otsuseid langetanud või langetamas ja tead hästi, mida teed. See on vale! Puhas vale! Ja mis puudutab kalleid inimesi meie ümber, siis just rasketel aegadel tunned sa neid tõeliselt. Saad tunda nende hirme, valu, kibestumust, kadedust jms. Seega hoidke silmad lahti ja ärge laske valgusel pimedusega asenduda ega soojusel külmusega. Ronige seni kuni olete tipus! Võidelge viimse higipiisani! See kõik on seda väärt ja enamgi! Hingate kuni saate ja nautige seda, mitte ärge raisake oma elu muretsemise ja vihapidamise peale. Tõsiselt kohe! Hingake ja tundke end sel ajal elus, mitte surnud. Surm tuleb hiljem. Hoopiski hiljem. Hakkake pihta! Teie elu ootab teie järel!
P.S. Gif on liiga ilus, et... selg pöörata? JAAAH!
Näeme teiselpool piiri,
M.
YOU ARE READING
Breathing in, breathing out
PoetryI could never find proper words To tell you how much I miss you And all the little things you had; First, the way you saw this world Through your sad ocean eyes. PS! In this collection, I touch on many serious topics like suicide, death, grief, trau...
