Kas mäletad veel seda ööd
kui me tunde tähti vaatasime
ja õhupalle katki puhusime
lubades teineteisele igavest sõprust.
Kas mäletad veel seda lõunat
kui me häbita jäätist maiustasime
ja tunde karaoket laulsime
soovides teineteisele igavest armastust.
Kas mäletad veel seda õhtut
kui me õudusfilmi järgi tegime
ja minuteid nurjatuid nalju tegime
tõetades teineteisele igavest pereõnne.
Kas mäletad veel seda hommikut
kui me pannkoogid kõrbema jätsime
ja mängukaartidest kuningriigi tegime
unistades teineteisele igavest tööõnne.
__________________________________
A/N: Minu arust on kõige raskem elada eemal kellegist kellega muidu sai erinevaid seiklusi läbi kogetud ja tehtud asju, mis üksi tehes tundusid kasutud või lihtsalt igavad ja nüüd ma näen teda tegemas neid asju ilma minuta, mis on täiega nõme, kuid samas ma saan sellest ka aru. Mul on siiani raske elada oma parimast sõbrast ligi 200km kaugusel pealinnas ja see närib mind iga jumala päev. Süda on sees tinaraske ja vahel tahaks teise linna lennata ja veel tema imelist naeru kuulata, millest öösiti vaid und näen. Kõlan nagu vaimuhaige, mida ma ei ole, ma loodan. Igaljuhul on see mulle katsumuseks ja eks sellel ongi lõpuks kaks lõpptulemust - see kas lähendab meid või muudab kaugeks. Mõlemal juhul on mul midagi õppida.
Nagu alati, soovin teile kaunist laupäeva õhtut ja loodan, et teie katsumused on sama talumatud ja viivad teid sinna, kus te olema peategi!
Näeme teiselpool piiri,
M.
YOU ARE READING
Breathing in, breathing out
PoetryI could never find proper words To tell you how much I miss you And all the little things you had; First, the way you saw this world Through your sad ocean eyes. PS! In this collection, I touch on many serious topics like suicide, death, grief, trau...
