Kui sind poleks
ma ei seisaks püsti.
Ega naeraks laialt
et vajan sind endale
kõndides klaasikildudel.
Kui sind poleks,
ma ei vajuks küllili.
Ega nutaks valjult
et igatsen sind endale,
lamades sulgpatjadel.
Kui sind poleks
ma ei võitleks lõpuni.
Ega karjuks valjult
et hoian sind südames
ronides jäämägedes.
Kui sind poleks,
ma ei kaotaks sekunditki.
Ega sosistaks hingetult
et kannan sind hingesopis
surres selles elumeres.
Kui sind poleks
ma ei seisaks püsti.
Ega naeraks laialt
et vajan sind endale
kõndides klaasikildudel.
. . .
____________________________________________
A/N: Nii. See luuletus siin mulle midagi väga isiklikku ja seda sellepärast, et kui minult on palju küsitud, kes on minu elus teisel kohal lisaks mulle endale(sest olgem ausad, me ise oleme ikka õige olulisemad, alles siis tulevad teised) ja ma olen alati öelnud, et mu noorem õde. Me oleme koos tulest ja veest läbi tulnud ja pole küll teineteise vastu just kõige ausamad ja truumad olnud, kuid sellegipoolest väärtustame teineteist rohkem kui eal varem. Ja tõsi on, et ma ei saa ilma temata hingata. Tema on see, kes mulle teed näitab ja elama õpetab, et ma päris ära ei vajuks. Kas teil on ka selline inimene? Ma loodan seda, sest nad teevad meist selle, kes me oleme või olla tahame ja juba see tähendab midagi. Ärge lastke neid käest! Tõsiselt! Ärge kaotage neid!
Kaunist juunikuud teile, nautige suve selle parimas noodis!
Näeme teiselpool piiri,
M.
YOU ARE READING
Breathing in, breathing out
PoetryI could never find proper words To tell you how much I miss you And all the little things you had; First, the way you saw this world Through your sad ocean eyes. PS! In this collection, I touch on many serious topics like suicide, death, grief, trau...
