Kui sa sulged oma kõrvad
siis sa ei kuule
kuidas keegi ütleb
et vajab sind hommikuni.
Kui sa sulged oma silmad
siis sa ei näe
kuidas keegi nutab
et igatseb sind õhtuni.
Kui sa peidad oma käed
siis sa ei usu
kuidas keegi unistab
et hoiab sind keskööni.
Kui sa peidad oma südame
siis sa ei tunne
kuidas keegi lubab
et armastab sind igavesti.
Kui sa lõpetad oma elu
siis sa ei tea
kuidas keegi mõtleb
et pühendaks sulle iga sekundi.
Kui sa lõpetad oma lahingu
Siis sa ei aima
kuidas keegi soovib
et annaks sulle oma hingetõmbed.
Nii et ava oma kõrvad, et kuulata vajadust.
Nii et ava oma silmad, et näha igatsust.
Nii et ava oma käed, et uskuda soojust.
Nii et ava oma süda, et tunda armastust.
Nii et ava oma elu, et teada elu mõtet.
Nii et ava oma hirmud, et aimata surma maitset.
Ja naudi seda kõike kuni veel saad.
___________________________________________________
A/N: Oeh. Sellised tundelised luuletused tulevad mul tavaliselt inglise keeles paremini välja, aga täna - lugedes hommik otsa oma lemmikraamatut - mõtlesin,et eesti keeles kõlaks... tõelisemalt? Lõppude lõpuks on meil ilus keel ja olgugi, et öeldes emakeeles asju, mida süda või hing vajab ja tunneb, näib see esialgu vale ja võib-olla isegi võõras, on see kuradi õige ja tuttav ning soe! Nii et ärge häbenege oma tundeid eesti keeles väljendada! Nii on just ilusam ja tihtilugu ka parem.
P.S. Oeh, see lõpp... Teate, jah, mul surmateemaliste luuletusega mingi tõsine maania praegu, seega ärge pahandage ja peatuge hetkeks, et elada kuni surete. See on mulle väga oluline!
Näeme teiselpool piiri,
M.
YOU ARE READING
Breathing in, breathing out
PoetryI could never find proper words To tell you how much I miss you And all the little things you had; First, the way you saw this world Through your sad ocean eyes. PS! In this collection, I touch on many serious topics like suicide, death, grief, trau...
