Seal on lohe mägedes
sest ma juba näen tema tuleleeke
ja kuulen tema karjet
mis teeb haiget mu kõrvadele.
Seal on lohe mägedes
sest ma juba näen tema tiibu õhus
ja tunnen tema küüniseid
mis teevad haiget mu seljale.
Seal on lohe mägedes
sest ma juba näen tema suuri silmi
ja puudutan tema soomuseid
mis teevad haiget mu kätele.
Seal on lohe mägedes
sest ma juba näen tema sõjakat süda
ja hoian tema ustavust
mis teeb haiget mu uhkusele.
Ta oli lohe mägedest
kes taltsutati niipea
kui ta maale lendas
ja ratsanikuga tutvus.
_______________________________________________
A/N: Oh jah, jälle üks luuletust lohest. Olen neid ka varem kirjutanud, aga inglise keeles, sest oli periood, kus võõrkeeles kõlas kõik paremini kui emakeeles. Praegu on teisiti ja see siin on luuletus mu jutu jaoks, sest... miks mitte? Kuskilt peab ju inspiratsiooni saama ja teid lainel hoidma, kuigi on asju, mida te juba teate. Lõpp reedab kõik. Oeh.
Näeme teiselpool piiri,
M.
YOU ARE READING
Breathing in, breathing out
PoetryI could never find proper words To tell you how much I miss you And all the little things you had; First, the way you saw this world Through your sad ocean eyes. PS! In this collection, I touch on many serious topics like suicide, death, grief, trau...
