Ma ei taha öelda hüvasti
tahan öelda et ela hästi.
Seistes selle elumere lainetes
peas soov mägedesse lennata.
Ma ei taha öelda hüvasti
tahan öelda et mine edasi.
Kõndides selle elutrepi astmetel
hinges soov ookeanisse sukelduda.
Ma ei taha öelda hüvasti
tahan öelda et unista edasi.
Istudes selle elu ukse taga
südames soov kõrbesse joosta.
Ma ei taha öelda hüvasti
tahan öelda et puhka hästi.
Seisatades selle elu värava ees
mõtteis soov vihmametsa eksida.
______________________________________________________
A/N: Luuletus räägin enda eest ja teades, et ma olen varem juba lahtilaskmisest rääkinud, ei taha ma ennast korrata, kuid... hüvasti jätmine on midagi koledamat kui kõik eelnev, eriti siis, kui see ei ole igaveseks, st vahemaa on põhiliseks põhjuseks miks ei näe teineteist nii palju kui tahaks. Kolides äsja pealinna oli mulle suureks katsumuseks oma parimast sõbrast eemal olemine ja ma nutsin tunde, üritades talle kirja kirjutada. Polnud kunagi varem sellist ängi tundud ja see ehmatas tõesti ära. Meid lahutab nüüd ligi 200km ja see teeb meile väga haiget. Samas ma tean, et taasnägemisrõõm on siis veel parem, nii et ma elan selle nimel. Öelge mulle, kas teil on keegi, kellest eemalolek teeb teile põrgulikult haiget? Kui jah, miks ja kuidas te sellest välja näpistate?
Soovin teile ilusat nädalavahetust ja üleüldse ilusat jaanuarikuu jätku, see tõotab hea tulla! Vähemalt minul, hah. Loodan teile sama, ausalt!
Näeme teiselpool piiri,
M.
YOU ARE READING
Breathing in, breathing out
PoetryI could never find proper words To tell you how much I miss you And all the little things you had; First, the way you saw this world Through your sad ocean eyes. PS! In this collection, I touch on many serious topics like suicide, death, grief, trau...
