Las tuiskab
kuigi mu käed on jääs
ja süda tilgub verd
mulle see ei loe.
Las tuiskab
kuigi mu jalad on kanged
ja hing on kaheks löödud
ma ei pane pahaks.
Las tuiskab
kuigi mu põsed on härmas
ja mõistus teeb põrguvalu
mulle see ei loe.
Las tuiskab
kuigi mu lõug on krampis
ja vaim on maha kantud
ma ei pane pahaks.
. . .
__________________________________________
A/N: Kuna ma pole pikalt luuletanud ja sean alles oma elu pealinnas sisse, unustasin sootuks, et mul on ligi neli uut luuletust postitada, aga mitte korraga. See konkreetne siin on praegusest krõbedast ilmast inspireeritud. Ma küll ei vihka talve ja neid miinuskraade, kuid kuna ma olen hirmus külmavares, teeb see vahel kurjaks küll. Kus oli see lumi ja -20 jõuludel ja aastavahetusel, kui teda päriselt vaja oli? No ausalt ka! Või kuidas teil sellega on?
Neelates oma suur kibestumus alla, soovin teile ilusat nädala jätku ja loodan, et olete õnnelikud, kus iganes te ei elaks!?
Näeme teiselpool piiri,
M.
YOU ARE READING
Breathing in, breathing out
PoetryI could never find proper words To tell you how much I miss you And all the little things you had; First, the way you saw this world Through your sad ocean eyes. PS! In this collection, I touch on many serious topics like suicide, death, grief, trau...
