It's Monday
And I'm getting there
Running after the lines
head full of questions.
It's Tuesday
And I'm already done
Seeing him screwing around
heart full of pain.
It's Wednesday
And I'm still getting there
Walking past their whispers
a hand full of scars.
It's Thursday
And I'm giving it up
Watching him lying around
soul full of sorrow.
It's Friday
And I'm nowhere there
Going after the rules
eyes full of tears.
And here we go again,
Fading away in this war,
Begging for another hour,
or that Friday feeling.
. . .
____________________________________________________
A/N: Kui ma noor olin(alustan nii tihti, ma tean) ei mõistnud ma aastaid miks reede esmaspäevale nii lähedal on ja kuigi ma olin enamasti tubli koolilaps, oli ka mul hetki, kus ma ei viitsinud kodutõid teha ja talvel läksin selle arvelt metsa suusatama ja muidugi ei meeldinud see mu vanematele. Oligi tihti hetki, kus õpetaja küsis miks ja ma vastasin "ma käisin suusatamas". See oli mingiks ajaks minu viis põgeneda kohustustest kui sellisest, kuid see muutus hetkel, kui nägin kui kehv seis mu kirjanduses ja eesti keeles oli, kuna need olid mu lemmikained ja kirjutamine oli juba tol ajal mul hingel ja südamel. Seega võtsin ma end kokku ja premeerisin end suusatamise ja oja ääres jalutamisega siis, kui kodutööd tehtud olid. Suuremat tüli sellest vanematega ei olnud, olin ju alati iseseisev laps olnud ja teadsin, mida nad minult ootasid ja milliste väärtushinnangutega mind kasvatasid.
Nüüd sellele tagant järgi mõeldes ja nostalgitsedes võin tõdeda, et olin tulihingeline looduselaps ning see teeb mind väga rõõmsaks. Olen tegelikult väga tänulik oma vanematele, et nad otsustasid maal pere rajada, mitte linnas ja olgugi, et ma unistasid aastaid linnas elamisest ja teistsugusest elust, usun siiski, et olen tänu maaelule sirgunud imeliseks kujuks(hahah) ja see käib minuga kaasas kui üks pluss mitte miinus. Olen siiski õnnega koos, et olen metsa ja viljapõldude keskel/kõrval ringi jooksud ja päikest nautinud, käed ja varvad mullased.
On teil ka midagi mille või kelle üle tänulik olete? Jagage seda minuga! Seniks soovin teile kaunist juunikuud ja algavat suve! Nautige seda kuni saate!
Näeme teiselpool piiri,
M.
YOU ARE READING
Breathing in, breathing out
PoetryI could never find proper words To tell you how much I miss you And all the little things you had; First, the way you saw this world Through your sad ocean eyes. PS! In this collection, I touch on many serious topics like suicide, death, grief, trau...
