Tähed lendavad kõrgel
poolik kuu teeb mulle silma vasakult
painab tunnen, et miski siin on kõhe
sest pea valutab ja kurk on kahe.
Ometigi siin ma istun
seljas sinine öösärk ja jalas vanaisa plätud
käes viimane kirjutav sulepea
mõttes vaid soov häirida ämblikke.
Päike särab kõrgel
ükssarviku pilv teeb mulle silma paremalt
häirib tunne, et asjad siin on viltu
sest käed surisevad ja jalad käivad kõõrdi.
Ometigi siin ma laman
seljas auklik kleit ja jalas ema kummikud
käes kapsaks loetud tarzaniraamat
mõttes vaid soov häirida sipelgaid.
__________________________________
A/N: See on üsna vana luuletus(kuus-seitse aastat vist) ja selle ülesehitus oli veider, seega ma parandasin seda, mis tegi selle veel veidramaks. Miks ma küll nii kirjutasin ja mõtlesin? Mul pole õrna aimugi. Loodan vähemalt, et teile meeldib, kuigi mul endal on väga vastakad tunded.
Ilusat novembrikuud teile! Aasta saab varsti läbi, kas pole mitte hirmus? Tehke iga päev midagi uut, et ei peaks aastavahetusel kiruma, et mitte midagi korda ei saatnud. Nii igaks juhuks. Veel on aega! Nuta seni kuni naerad ja vastupidi!
Näeme teiselpool piiri,
M.
YOU ARE READING
Breathing in, breathing out
PoetryI could never find proper words To tell you how much I miss you And all the little things you had; First, the way you saw this world Through your sad ocean eyes. PS! In this collection, I touch on many serious topics like suicide, death, grief, trau...
