Ma luban
Et kuulan sind paremini
Ega kõnni minema
Nähes su huulil nutuvõru
Teades, et sa vajad mind.
Ma tõotan
Et hoian sind kauem kui sekundi
Ega jookse minema
Nähes su huulil naeratuse varju
Teades, et sa armastad mind.
Ma luban
Et suudlen sind kauem kui minuti
Ega jaluta minema
Nähes su silmis hirmu varju
Teades, et sa ootad mind igaviku.
Ma tõotan
Et mõistan sind paremini
Ega torma minema
Nähes su silmis valumerd
Teades, et sa jumaldad mind igavesti.
_________________________________________________________
A/N: Kui ma veel noor ja rumal olin(nostalgitsen jälle, vabandust) uskusin, et kõik kestab igavesti. Mõtlesin, et mu vanemad armastavad teineteist oma elupäevade lõpuni ja et ma ise elan igavesti, leides endale selle õige noorhärra, kes leiab igal hommikul, et olen kõige armsam kartulinina ja käib mul raamatupoodides järel, süles kuhjas luule- ja seiklusraamatuid. Seda siis seni, kuni 15 sain ja avastasin elu tõelise pale. Eks meil kõigil on elus olnud hetki, mil viimanegi usk headusesse ja kõigesse ilusasse kaob ja reaalsus surub end valusalt vahele, tahtes lausa ära lämmatada. Ma ei väida, et igavik ongi läbi ja asjad on alati valesti ja halvasti, sest see ei ole nii. Ma usun ikka veel, et kuskil on see noohärra, kes naeratab, kuuldes mind kummitustest või trollidest rääkimas, keetes mulle juba kuuendat tassi kuuma šokolaadi ja et on neid, kes armastavad teineteist ikka veel, olenemata puudustest ja sellest kui lahku aeg neid kasvatab või kui raske kooselu ühtse perena on, kaasates tülidesse ka oma pere väikseimaid. Minu vanemad on küll juba ligi seitse aastat lahus, aga... see on ok. Ma näen, et mu tädi on oma mehega õnnelik ja sellest piisab, et igavikku uskuda. Mõnikord on see vaid üks sekund. Ja ometigi jõuad sa selle sekundi jooksul nii palju ära teha. Armuda või lahku minna. Tülli minna või ära leppida. Surra või sündida. Mõistate? Elu ongi üksainus sekund. Ärge laske seda niisama mööda! Naeratage rohkem! Elage täiel rinnal!
Nagu ma olen juba maininud, ma kolisin pealinna ja mind ootavad ees uued seiklused. Ehk on siin kuskil see noorhärra, kes teab. Teile aga soovin ilusat laupäeva õhtu jätku ja loodan, et naeratate sellel sekundil, mil seda loete! Kui mitte, pole ka hullu! Järgmine sekund on veel ees, nii et te jõuate veel! Olge lihtsalt õnnelikud!
Näeme teiselpool piiri,
M.
YOU ARE READING
Breathing in, breathing out
PoetryI could never find proper words To tell you how much I miss you And all the little things you had; First, the way you saw this world Through your sad ocean eyes. PS! In this collection, I touch on many serious topics like suicide, death, grief, trau...
