Kuninglik saladus

17. osa - Plaanid

Oli juba pimedaks muutumas, kui Astrea kõndis käsikäes koos enda lapsehoidja Annikaga uste poole, kust valvurid nad sisse lasid. Astrea oli ülejäänud päeva täiesti vait olnud ega sõnagi rääkinud. Ta ei teadnud, mida arvata enda vennast Rolfist ja sellest räpase olekuga tüdrukust, keda ta põõsastes nägi. Äkki on nende vahel midagi? See mõte oleks ärritanud kindlasti tervet perekonda, oli Astrea endas kindel. Ta kavatses nüüd ja praegu kõik emale ausalt ära rääkida ning teda ei huvitanud enam, mis tema vend temast arvab. 

Äsja imekombel koju haiglast saanud Charlotte istus koos oma kahe pojaga rahulikult elutoas ja nad arutasid poliitikat, kui Astrea neid segama hakkas.

"Tere, emme!" jooksis laps Charlotte'ile sülle.

"Tere-tere! Kus te käisite siis?" küsis printsess.

"Käisime pargis mängimas."

"Kas Annika meeldib sulle?" 

"Ja-jaa, ta on nii tore, aga emme, ma pean sulle midagi veel rääkima. See puudutab Rolfi," teatas Astrea, mille pärast langesid kõik pilgud tema vennale.

"Mida? Mis asja sa räägid?" päris Rolf segaduses.

"Sa kohtud põõsastes mingi tüdrukuga ja ise väidad teistele midagi muud!"

Kõik ruumis viibijad olid šokeeritud. Keegi ei osanud midagi öelda ja Rolf tundis, kuidas ta näost punaseks minema hakkab.

"Ema, ma vannun sulle, et ma räägin tõtt. Meie vend valetab kõigile otse näkku!" süüdistas Astrea venda.

"Ja mis siis, kui ma suhtlen ühe heasüdamliku tüdrukuga? Kuidas see sind küll nii väga häirib?"

"Kas see siis ongi tõsi? Kui kaua sa juba tema suhelnud oled? Kas sellest saadik, kui sa nii-öelda kaduma läksid?" pommitas Anders venda küsimustega vihase häälega.

"JA MIS SIIS? KAS MA EI VÕI SUHELDA TEISTE INIMESTEGA? ON SEE MULLE KEELATUD, SEST MA OLEN SELLEST KUNINGPEREST?" 

"Aga miks sa meile midagi ei rääkinud?" avas oma suu Charlotte.

"Sest ma arvasin, et te ei tahaks, et ma suhtleksin temaga. Vaadake, ta pole just kõrgemast klassist nagu meie, aga ta on täiesti normaalne."

"Jah, nii normaalne, et ta ei suuda ennast pestagi!" lisas Astrea.

"Tal pole nii roosiline elu nagu meil! Sina ära topi oma nina sellesse!" vihastus Rolf veelgi enam.

"Rolf! Ära räägi enda õega niimoodi!" pahandas printsess niivõrd, et tõusis enda istmelt püsti ja asus Astread kaitsma.

"Temal pole mitte mingit õigust siin rääkida, ega tema ka pole siin kõige süütum!" 

"Millest sa räägid?" küsis Anders.

"Olen näinud mitu korda seda, kuidas Astrea on meie ema kabineti taga passinud ja pealt kuulanud sealt mitmeid jutte," tunnistas Rolf üles.

"Ei, see pole tõsi!" väitis väike õde.

"Muidugi on!" 

"Ei, sa lihtsalt mõtlesid selle välja, kuna mina rääkisin välja ühe sinu saladustest!"

"Sa eksid! Mina ka räägin tõtt, kui sina seda juba teha otsustasid!" 

"AITAB!" lõpetas Charlotte nendevahelise tüli. 

Kõik vaatasid kohkunult tema poole. 

"Nii! Kõik lähevad enda tuppa ja mina ei taha kuulda teie vastuväiteid! Annika, vii Astrea magama!" andis printsess lapsehoidjale käsu, kes viiski Astrea enda magamistuppa.