Me olime ennast mõnusalt Ethani tuppa sisse seadnud. Scott tõi ära kõik pillid, mis neilt garaažist leida võib. Lisaks kahele kitarrile oli seal veel saksofon ja parmupill ja muidugi süntesaator ja trummid.
Me leppisime kokku, kes mis pilli mängima hakkab.
Mulle jäi otseloomulikult süntesaator/klaver, kuna meil on plaanis mingil määral esinema hakata siis ei tule kõne allagi klaveri kaasas tassimine, põhimotteliselt oleks see ju võimalik, aga ei. Ma imestan et poistel nii palju pille oli, pillid ju maksavad palju ja nad on viimased aastad vanemateta hakkama saanud.
Maryst sai laulja, Ethan ja Scott mängivad bändis kitarri.
"Midagi on puudu, me peaks trummari leidma.." pomises Mary ja vaatas poisse lootusetu pilguga.
Poisid vaatasid üksteisele otsa,nende silmist oli näha, et neil on juba lahendus olemas.
"Kas sa arvad, et ta tuleks, aastaid on päris palju möödas.. " Ethan sügas kukalt.
"Miks ta ei peaks.." vastas Scott talle rahulolevavalt.
"Äkki te räägite meile ka?" küsisin õlgu kehitades ja käsi oma roheliste teksade tahataskutesse lükates.
"Parker, ta mängis meie kunagises bändis trumme." Scott naeratas mulle.
"See nimi küll just meeldiva trummari nimi pole PARKER see meenutab rohkem nagu ülbet isiksust. " rääkis Mary. "Ota, ega te ei mõtle Patut, seda kes seal City road'i tänaval elab?"
"Jah, Parker Black. " noogutas Ethan
"Mulle see tüüp ei meeldi." ütles Mary ja istus maha.
"Ära nüüd pirtsuta. Meil on teda vaja, ta on tegelikult täiesti normaalne, natuke omamoodi.. "
"Ma olen ka siin.." köhatasin ja vaatasin neid kõiki korda mööda, et rohkemgi informatsiooni saada.
"Parker Black.." sõnas Ethan ja tuli mu kõrvale diivanile istuma. "tegi meiega koos bändi, 19.aastane, lohaka eluviisiga, kui nii saab öelda. Tegelikult päris mõnus kuju, kui oled ilus neiu või ta poolehoiu võitnud, ta kirg on trummid.. Mitte naised, see on siin pluss. " ütles Ta ja pilgutas silma.
"Aga helistage talle,rääkige kas ta on nõus, ega meil teist valikut pole?"
Kehitasin õlgu.
"Minugi poolest, kui kedagi teist pole." sõnas Mary.
"Seega otsustatud? " Scott tõstis kulmu.
"Otsustatud. " Me noogutasime.
"Ma helistan talle. " Scott kadus telefoniga üles.
"Olete te mingit laulu proovinud ka?"
"Eile proovisime Stay'd.."
"Seal pole vist väga trumme vaja võinii, andke mulle oma nutitelodest sõnad ja proovime.. " pakkus Mary.
"Teeme nii." Ma otsisin telefonist sõnad ja vaatasin kiirelt ka enam-vähem noodid üle, ma olin seda pala varemgi mänginud ja eile kulus see mulle hästi pähe.
Ulatasin Maryle ettevaatlikult oma telefoni.
"Nonii teeme ära. " Mary lülitas mikrofoni sisse ja Kontrollisid kas see töötab, veendudes, et see on töökorras palus ta meil alustada. Sättisin end klaveri taha istuma ja Ethan istus kitarriga maha.
"Teeme algusest kuni refrääni lõpuni.. "
"Selge. " noogutasin ja sättisin oma sõrmed klahvidele. Mary köhis oma hääle puhtaks ja Ethan käis alustuseks kergelt sõrmedega üle keelte.
Ma hakkasin mängima, surusin silmad kinni ja üritasin saada klaveriga üheks. Tundsin kuidas muusika jälle mu veenidesse tungis nagu mingi haiglane mürk või narkootikum..ma tundsin, kuidas ma aina enam ja enam sõltuvusse langemas olin.
All along it was a fever
A cold sweat hot-headed believer
I threw my hands in the air, said, "Show me something,"
He said, "If you dare, come a little closer."
Mary avas oma suu, ta hääl oli imeline nagu inglil, see ei olnud lihtsalt imeline vaid ka võimas.
Round and around and around and around we go
Oh now, tell me now, tell me now, tell me now you know.
Not really sure how to feel about it.
Something in the way you move
Makes me feel likeor I can't live without you.
It takes me all the way.
I want you to stay... Ta lõpetas köhatusega.
"See oli imehea. "
"Ja see oli Supper. " lisasin Ethanile.
"Arvate? " küsis Mary.
"Ma pole ammu laulnud, nagu oma lõbuks ikka vannis ja nii, aga ma ei teagi, see pole päris see ja ma ei kujuta ette mis ma oma lavanärviga teen, ma ei usu,et ma hakkama saan."
"Nalja teed, Sa oled Sydney's see on nagu Las Vegas, siin saab kõik võimalikuks, me võime ju proovida.." rahustas teda Ethan.
"See bändiasi tundub võibolla jah nats lapsemeelne praegu, aga sellest võib ju midagi välja tulla. " Noogutasin.
"Oma lõbuks ikka."
"Ta on nõus! " hüüdis Scott trepilt. "Ta on nõus. " pomises ta veel kui alla jõudis.
"Millal ta tuleb?"
"Kohe, täna. "
"Ta ei meeldi mulle.. " pomises veel Mary ja istus diivanile.
"Aga teeme siin kõik natuke paremini korda, sätime pillid ja kõik paremini."
Hakkasime ühiselt asju ümber paigutama, kõige keerulisem oli kokku leppida mis kuhu panna ja kus ja kuidas kellegil mugavam oleks.
Lõpuks jõudsime järeldusele, et ma paigutasin trummid paremasse nurka ja trummide taha viisin tabureti. Süntesaatori panime vasakule ja kitarristid olid kahel pool lauljat, jäädes natuke tahaplaanile. See oli perfektne.
"Jou kutid, Parker lendas laivi. " trepist tuli alla blondide, meekarva juustega, ookeansiniste silmade ja vormis noormees. Tal olid seljas tumedad teksad ja valge t-särk, mis tõi esile ta lihaselise keha, pöörasin kiirelt pilgu maha,kui taipasin, et olen teda juba liiga kauaks tuimalt jõllitama jäänud ja oma mõtteis teda imetlenud.
YOU ARE READING
Pilvede Embuses
Fiksi Remaja16-aastane noor neiu, Lara Smith sõidab koos oma ema ja isaga kolmeks kuuks Austraaliasse, tüdruk loodab oma praegusesse igavasse ellu natuke särtsu tuua, tüdruk otsib seiklust, kuid kas ta selle ka saab?
