"Ja nii oligi?" küsis Ethan.
"Jah." pomisesin.
"Leppisite nii lihtsalt ära ja sa ei kavatsenud mind sellest teavitada." ütles ta pahuralt.
"Ära tujutse." ohkasin ja võtsin ta käest kinni. Me jalutasime rannas ja ootasime päikeseloojangut.
"Anna andeks, sa oleks võinud öelda."
"Ma ju ütlesin praegu, pealegi, millal sa mulle kavatsesid öelda, et sa lähed ikkagi Afganistaani?" küsisin ja märkasin, kuidas Ethan selle teemavalikuga rahul polnud."Ma tahtsin, aga ma oleks läinud peale sinu lahkumist ja selleks on meie suhe juba läbi." ohkas ta.
"Ära räägi nii, ei ole läbi."
"Aga sa tead,et sellest ei tule midagi."
"Ma tean." ohkasin.
"Naudime aega, mis meil on." ütlesin ja ta naeratas.
"Ma olen sellega päri." ta pani oma käed ümber mu piha ja tõmbas mind endale lähemale, ta tugevad käed tundusid mu naha vastas õrnad ja sobilikud.
"Mul on sulle üllatus..." ütles Ethan ja võttis mu käest kinni. Ta viis mind mööda ranna äärt ja palus mul silmad sulgeda.
"Ethan, ma kardan, et ma kukun.." pomisesin ja võtsin ta õlast kinni.
"Ma püüan su alati kinni." ütles ta "Ava silmad"
Ma tegin oma silmad lahti ja mu suu vajus ammuli.
Keset randa oli lõke ja lõkke ääres pingike ja laud, millel oli kolm küünalt. Ma vaatasin Ethanit ja hüppasin talle kaela.
"Sa oled i-me-li-ne!" näitasin oma silbitamisoskust.
"Ma tahtsin sind üllatada, ma olen korduvalt hull siga olnud ja on vist aeg kõik heaks teha." ta kehitas õlgu ja võttis mu käest kinni. Me istusime pingile, laual olid maasikad ja mahl. Ma vaatasin mahla ja kergitasin kulmu.
"Sa oled alakas, ma ei anna sulle ju ometi alkoholi." noris ta ja ma naeratasin.
"Esimesel korral, kui me telkimas käisime sind kohe üldse ei huvitanud kui vana ma olen." pomisesin.
"Kusjuures ma olin juba siis kindel, et ma saan su endale." ütles Ethan enesekindlalt.
"Juba siis? Sa ei tundnudki mind." turtastasin.
"Aga seal, lennujaamas, ma armusin hetkega su aktsenti ja silmadesse, ma olin kindel, et ma ei näe sind enam, seega ma ei vaevanud oma pead sellega, et välja nuhkida, kuhu sa täpsemalt lähed, Sydney on ju suur ja lai." laiutas ta käsi.
"Etsiis esimesest silmapilgust jah?" küsisin.
Ethan pani oma käe ümber mu õlgade ja tõmbas mind lähemale.
"Kõige esimesest."
"Ma ei teagi, millal ma märkasin, et mul sinu vastu tunded on." pomisesin ja panin pea ta õlale.
"Ma mäletan väga hästi, kuidas sa Parkerit lausa silmadega sõid kui teda esimest korda nägid, tõmbas mu motivatsiooni kohe alla." naljatas ta.
"Ta oli hot, väga hot, ma lihtsalt jäin vaatama." ütlesin "Aga sa oled minu jaoks ikka kõige kõigem, kõige hotim, kõige ilusam, kõige kallim."
"Meelitaja." Ethan turtastas, võttis laualt maasika ja pistis mulle suhu.
"Mmm.."
"Ma ei väsi kordamast, et mul on väga vedanud." ütles ta ja pani oma otsmiku vastu minu oma.
Ma naeratasin ja surusin oma suu tugevalt tema omale. Me suudlesime kirglikult. Ma ronisin talle sülle ja ta käed silitasid mu selga.
Mu käed liikusid ta juustesse ja ma mängisin nendega."Palun ära mine ära." ütles ta mulle ja suudles mu kaela.
"Ma löön su maha, kui sa mulle maasikad teed." naeratasin ja mu pilk kohtus tema omaga.
"Kas sa ei saaks kuidagi siia jääda?" küsis ta "Kas pole mingit võimalust?"
"Sa lähed ju ära, miks ma jääma peaks?" küsisin ja ronisin ta sülest maha.
"Ma tean, aga ma tulen jõuludeks jäädavalt tagasi." ütles ta.
"Kui ma lähen, siis ma ei tule enam tagasi, võibolla järgmisel suvel."
"See tapab mu.." pomises ta.
"Meil on veel kolm nädalat, pealegi Lucas tuleb varsti tagasi ja muide, tead mis mulle meelde tuli?" küsisin ja Ethan vaatas mind altkulmu.
"Maryle helistati, keegi sealt kõrtsust, kus me esinesime, keegi härra oli meid kuulamas käinud ja meie bändi laule omaette analüüsinud. Nad tahavad meie lugusid salvestada. Ja ilmselt annab meile võimaluse esineda The Melspiga Sydney suvelõpupäevadel."
"Tõsiselt?" kargas ta püsti.
"Ja, ma unustasin tõesti enne sulle rääkida." ütlesin ja naeratasin poisi erutuse peale.
"Me saame kuulsaks, me lähme stuudiosse nagu päris stuudiosse." ütles ta ja ma noogutasin.
"Ma armastan sind." ütles ta ja võttis mu sülle.
"Me peame Maryt tänama,"
"Me ajame homme oma kamba kokku ja läheb lahti." ütles Ethan ja surus musi mu pealaele.
"Aga Mary ja Scott.." pomisesin.
"See on läbi, Scott ütles, et kõik on putsis ja ta kolib ilmselt selleks ajaks, kui mind siin pole, meie onu juurde," ohkas Ethan.
"Mis teie majast saab?" küsisin.
"Ilmselt üürime välja." ohkas ta.
"Sa tõesti tahad minna?" küsisin.
"Ma ei tahaks, kui sa siin oleks, aga ma tahan minna teistele appi, ma tahan kordki elus midagi head ära teha." ütles ta.
"Sa tead, et sinna läinud inimesed ei tule endistena tagasi?"
"Ma tean millega riskin, ära sa vaeva oma väikest pead." ütles ta "Tee suu lahti." Ta pistis mulle maasika suhu ja ma naeratasin.
YOU ARE READING
Pilvede Embuses
Teen Fiction16-aastane noor neiu, Lara Smith sõidab koos oma ema ja isaga kolmeks kuuks Austraaliasse, tüdruk loodab oma praegusesse igavasse ellu natuke särtsu tuua, tüdruk otsib seiklust, kuid kas ta selle ka saab?