Pilvede Embuses

13.Peatükk

Kuulsin raskeid samme ja võtmete kilinat, mis läbi liiva minu poole tulid. Ma tõusin püsti ja tegin end liivast puhtaks. Ethan seisis mu ette.

"Lähme. " Ütles ta ainult ja näitas mulle korraks Scotti autovõtmeid.

Tegelikult ma ei tahtnud minna, ma teadsin, et ma suudan kindlasti jälle mingi pasa kokku keerata või midagi valesti öelda. Aga ma läksin, ma isegi ei tea miks, ma vajasin tema lähedust, nagu joodik vajab alkoholi. Mulle meeldis iga hetk, mille sain veeta tema kõrval, kasvõi lihtsalt eikellegina. Ma ei tunnista seda endale, aga ma tean, et ma pidin temaga minema. see polnud niivõrd süütunne kui soov veeta mõni hetk veel temaga. Naljakas, kas pole, ma üritan endale sisendada, et ta ei tähenda mulle midagi, aga mu süda ütleb midagi muud, ma tean teda alla nädala ja mul on valus talle haiget teha, valus näha teda kannatamas. Ma naeratan kui tema naeratab. Tunnen end halvasti, kui ma näen et temaga on midagi valesti, seda on tema pilgust näha, iga päev kui ta silmis on rõõm on seal ka kübeke lootusetust.

Ma istusin kõrvalistmele ja tõmbasin autoukse kinni, kinnitasin turvavöö ja keerasin pilgu aknast välja. Ma isegi ei mõista, miks ma end solvunult tunnen. Tema peaks olema see, kes peaks end solvunult tundma, mitte mina.

Me sõitsime täielikus vaikuses. Ma rändasid oma mõtetes, mis olid mulle endalegi arusaamatud ja seletamatud.

Ta peatas auto parkimismaja ees ja väljus autost.

"Lähme üles. " sõnas ta ja vaatas parkimismaja kõige kõrgemale korrusele ehk katusele.

"Olgu. " köhatasin.

Ma järgnesin talle, kuni me lõpuks üles jõudsime, õues oli juba hämar ja tööpäev lõppenud. Ethan lasi oma jalad üle parkimismaja ääre rippu.

"Mida sa teed, oled sa hull, sa kukud alla!" ehmusin ja hakkasin teda randmest enda poole tirima.

"Ma olen siin varem ka istunud mitmel korral..ma olen tahtnud siin oma raamatut lõpetada. Mitmel korral, aga ma olen liiga nõrk, et seda kõike lõpetada. "

"Mida sa räägid. "

"Mu vanemad, kolm aastat rahast, sattusid nad ühte kohvikusse, sünnipäevapeole, khmkhm" ta köhis ja jätkas "Peol läks midagi põlema, kogu hoone oli leekides, mu vanemad põlesid sisse, viimne kui üks neist kes seal hoones olid põlesid sinna sisse. Ma olin 15-16.. " Ta neelatas ja vaatas alla.
"Marie, sa kindlasti tead juba kes ta oli. Ta tuli mu ellu kui ma olin natuke üle seitsmeteistkümne. Ta aitas mul sellega toime tulla,mingil määral, ta täitis selle tühimiku. Siis juhtus midagi, mida ma poleks kunagi oodanud ja siis me läksime Mariega lahku. Nüüd pea aasta hiljem tulid sina, uudishimulik.. "

"Sa ei pea mulle midagi rääkima, ma tunnen end niigi halvasti, et ma teie ellu niimoodi sisse lendasin. Ma arvan et parem on kui ma teist eemale hoian." naeratasin kurvalt ja tõusin püsti, et lahkuda.

"Ma ei taha sind ka kaotada. " ütles ta ja tõusis püsti.

Keerasin ümber.

"Ma mõtlen, sa oled üks meist ja ma tunnen end sinu seltsis hästi, ma ei taha mingi lolli asja pärast tülli minna, sellest polnud midagi, lihtsalt see oli mulle natuke raske." ütles ta ja surus oma käed taskusse.

Ma läksin kiirkõnnil temani. Panin oma käed ümber ta keha ja toetasin oma pea ta rinnale.

"Ma pean sind oma sõbraks. Ma ei mõelnud, et see laul.." pomisesin ta särki.

"Kõik on okei." tundsin kuidas ta naeratas ja ettevaatlikult oma käed ümber minu pani.

"Tore.." ütlesin ja vaatasin üles, Ethani poole, kes minust peajagu pikem on.

"Tead, lähme sööma. " naeratas Ethan.

"Mul pole raha kaasas."

"Ma teen välja lollike. " ütles ta naerdes ja haaras mu käest ning me hakkasime parkimismajast alla minema.

***
me olime jõudnud ühe puidust putka ette, mis tundus selles päikeseloojangu kerges kumas kuningriigina. Burgeriputka asus Sydney'i pargis.

Ethan ostis meile kaks burgerit, Coca ja ühed friikartulid. Me sõime autos ja vaatasime kuidas väljas aina hämaramaks läheb. Ma tundsin end temaga nii mugavalt, ma poleks arvanud, et see juhtub, et me peale päevaseid sündmusi õhtul koos autos sööme. Meie vahel oli mõnus vaikus. Temaga oli nii hea istuda, ma tundsin jälle seda tunnet kui ma teda vaatasin, tunnet, mis on võimsam kui mina.