Pilvede Embuses

26.Peatükk

"Lucas, mul on nii halb olla" ütlesin ja pisardasin poisi sinisesse särki. Ta hoidis käsi tugevalt ümber minu.

"Oled sa kindel, et kõik nii oli?" küsis ta ja ma surusin pea rohkem ta õla vastu.

"Iga loll saab sellest aru." ütlesin läbi pisarate ja Lucas silitas mu pead.

"Ma tapan ta ära, ta ei oska sind hinnata." ütles ta ja vaatas mulle otsa.
"Pole vaja, lihtsalt ma tahan, et ta tunneks sama mida mina tunnen."

"Ma kohe näitan talle, mida sa tunned." ütles Lucas vihaselt.

"Ma tõesti armastan teda, ma ei saa aru miks, aga armastan." ütlesin ja tõmbasin kätega üle silmade.

"Tahad suhkruvett?" küsis ta hoolitsevalt.

"Ei ole vaja, mingu ta kuradile, me lähme täna õhtustama ja naudime seda ja homset pidu täiel rinnal." ma tõmbasin näo kuivaks. Kui tema on meie suhtes alla andnud, olen ka mina.

"Õige suhtumine, Lar." ütles ta.

"Lähme paneme ennast valmis, Parker peaks poole tunni pärast siin olema." ütlesin ja võtsin koti, kus mul kaks kleiti oli.

Ma vahetasin vannitoas riided ja tegin meigi, et varjata oma hõõguvaid silmi. Juuksed punusin kõrvale punupatsiks. Panin jalga madalad mustad kingad ja väljusin vannitoast. Lucas oli juba valmis ja jutustas uksel Parkeriga.

"Hei!" tervitas Parker, kui mind märganud oli.

"Tsau." tervitasin teda vastu.

"Olete valmis?" küsis ta.

"Oleme." noogutasime.

"siis lähme?" küsis ta.

"Kohe, ma võtan oma koti." ütlesin ja suundusin oma tuppa,et kott võtta.
Kui kõik asjad kaasas olid, sulgesin ja lukustasin ukse.

Me ronisime Lucasega tagaistmele ja Parker tutvustas meile oma kaaslast.

"See on Anabel." tutvustas ta.

"Tere" ütles neiu ja lükkas oma pruuni juuksesalgu silmade eest ära.

"Hei, mina olen Lara."

"Ja mina olen Lara." ütles Lucas kokutades ja Parker hakkas laginal naerma. " Tähendab, Lucas, väga meeldiv. " parandas Lucas ja tõmbus näost punaseks.

Ma turtastasin. Lucas on neiudega ikka nii kohmakas, minuga olles on ta teistsugune, ma olen talle nagu semu, ilmselt on ta minuga harjunud, aga atraktiivsed neiud löövad ta ikka pahviks.

Autosõit möödus raadio saatel ja me ei vestelnud kuigi palju.

Peagi olime sama restorani ees, kus me mõne nädala eest koos vanematega käisime. Kõik oli nagu eelmine kord, restoranis oli rahulik ja kodune õhkkond.

"Tulge, neiud." ütles Parker mulle ja Anabelile ust lahti tehes ja kraatsiliselt käega näidates.

Parker juhatas meid lauda ja lasi ettekandjal meile õhtusöögi menüüd tuua.

"Kust te pärit olete?" küsis Anabel, kui olime end istuma seadnud ja toidud ära tellinud.

"Suurbritanniast, Inglismaalt." ütles Lucas ja võttis ampsu oma praest.

"Londonist." lisasin ja Anabel noogutas mõistvalt.

"Lara, homme on esinemine, põed ka?" küsis Parker ja kergitas kulmu.

"Praegu mitte, aga ma ei usu, et seal koha peal ma nii rahulik olen.

"Mul on juba praegu väike närv sees." ütles Parker. "Muide Anabel ja ta vend tulevad ka peole, Scotti poole." ütles kutt.

"See on tore." ütles Lucas ja saatis Anabelile säravaimad naeratuse l, mida ma kunagi varem näinud pole, ma oleks võinud vanduda, et iga hambapasta reklaami tootja maksaks talle miljoni, et temast nende reklaaminägu või reklaami suu saaks.

Meie toredas seltskonnas olin peaaegu tänase vahejuhtumi unustanud, kui Parker uue teemaga lagedale tuli.

"Te olete Ethaniga koos?" küsis ta minult, kui Lucas ja Anabel olid oma teemadesse süvenenud.

"Ei ole." Lasin valla ohke ja surkisin oma toidus.

"Mulle lihtsalt jäi mulje." kehitas ta õlgu ja jõi lonksu oma mahlast.

"Ma ei tea, kas kunagi üldse olimegi. Marie on ka nüüd tagasi ja kõik on veel segasem." ütlesin ja jõin ka natuke oma apelsinimahla.

"Marie on.." peatas Parker end. " Ta on litsakas neiu, viisakalt öeldes, Ethani ees on ta alati kukupai, aga tegelikult.. " ohkas ta.

"Kust sa seda võtad?" küsisin temalt ja kergitasin kulmu.

"Mary, oled märganud, et ta ei salli mind väga?" ta krimpsutas nina.

"Seda on võimatu mitte märgata." naeratasin.

"Ma magasin ta õega, ta oli täis ja mina olin veel rohkem, pärast muidugi väitis Marie, et ma olin teda ära kasutanud, aga midagi sellist pole olnud." ütles ta raevudes ja pistis viimase tüki oma kalast suhu.

"See on ju täiesti haiglane." raputasin pead.

"Ta on täielik Mary vastand." ütles ta " See juhtus mõned päevad enne kui ta ära sõitis, ta polnud siis enam Ethaniga koos, aga see koorem on siiani. Sellest teame ainult mina, Marie ja Mary. "

"Ma mõistan, ma hoian suu kinni."

"Aitäh, see on piinlik lugu." ütles ta ja vaatas oma klaasi, kus oli kollakas mahl.

"Sina pole süüdi, Mariel peaks häbi olema." ütlesin ja noogutasin talle.

"Ma soovitan sul temast eemale hoida ja ära usu ühtegi ta sõna, ta keerab kõiki ümber oma sõrme vaid kerge käeliigutusega." hoiatas Parker.

"Mis oleks, kui teeks mõned tantsud?" küsis nüüd Parker meilt kõigilt ja palus mind tantsule, ulatasin talle käe ja suundusime tantsupõrandale, Lucas ja Anabel naerdes meie kannul.