Lucase pretensioonide tõttu lükkasime telkimise pühapaevale, kell 12 oli väljasõit, seega pidime end varakult püsti ajama, teised lubasid telkide, tekkide, patjade ja muu eest hoolitseda, seega oli meie ülesandeks lihtsalt kohale ilmuda ja seda õigel ajal. Muidugi me võisime hädavajalikud asjad kaasa võtta, aga olime kokku leppinud, et ei mingit internetti ega nutividinaid, vähemalt telkimise ja matkamise ajal mitte.
Pühapäeva hommikul olimegi krapsakalt üleval ja võtsime mõned riided ja asjad kaasa. Viskasime oma kotid koridori ja läksime söögilauda.
"Me pole nii kaua ühe laua taga istunud." ütles ema ja naeratas meile.
"Ei ole tõesti." mainisin.
"Näe, Lucas, võta võileiba." ulatas mu ema poisile taldriku.
"Ma kuulsin, et teil läks esinemine hästi." ütles isa "Kahju, et see tööpäeval oli."
"Teine kord." naeratasin.
"Kuhu te siis ööbima lähete, öösiti on väljas ju päris jahe." ütles isa.
"Ma ei teagi täpselt, see pidi üllatus olema." ütlesin ja vaatasin korraks Lucast, kes isuga matsutas.
"Vaata, et sinuga midagi ei juhtuks." ütles ema ja vaatas mind tõsiselt.
"Ethan, Lucas valvavad mind ja pealegi Danieli poeg on ka seal." selgitasin.
"Mina valvan." ütles Lucas ja neelas suutäie alla.
"Sind ja Parkerit me muidugi usaldame, aga sellest Ethanist ei tea me midagi, sa pidid juba ammu ta sööma kutsuma." mulle meenus alles nüüd ema kutse, neid sööma kutsuda.
"Praegu pole sobivaim hetk." ütlesin ja jätkasin söömist.
"Kas teil on midagi tõsist?" küsis ema ja vaatas mind uudishimulikult.
"Ema siis!" ütlesin vinguvalt.
"Ja, muide, teie tütar ootab last." lollitas Lucas ja mu vanemad jõllitasid teda suu ammuli "Okei, vabandust, kohatu nali." ütles Lucas ja ma lõin teda nukiga ribidesse.
"Lucas, see pole naljaasi, teate noored kui oluline on kasutada kondoomi, rasestumisvastaseid vahendeid." alustas isa. "Me ju ei taha ometi sellist üllatust kaela." ütles isa ja me Lucasega põgenesime koridori ja võtsime oma kotid.
"Lara, kallis, me oleme sulle õpetanud, et ei mingit voodisse ronimist, enne kui sa teda hästi tunned! Ma saan aru kui tegu oleks Lucasega, aga mingi võõra noormehega mitte mingil juhul." luges ema mulle sõnad peale.
"Ärge lugege mulle moraali, ma tean seda isegi, me nüüd lähme." ütlesin ja me põgenesime kiiresti majast, emale-isale veel "Tsau" hüüdes.
"Lucas, pidid sa seda asja alustama." kergitasin teel kulmu ja ajasin ta naerma.
"Lara, kallis, me oleme sulle õpetanud, ei mingit seksi, kui siis ainult Lucasega!" tegi Lucas mu ema häält ja kohendas natuke ema öeldud lauset.
"Sa oled jobu, ma ei saa aru, kas ema just vihjas, et meie kaks.." naersin.
Olime just jõudnud autoni, mille ees kõik toimetasid.
"Palun tähelepanu!" hüüdis Lucas ja kõik vaatasid meie poole.
Ta laskus tõsise näoga, ühele põlvele ja vaatas mulle süütute silmadega otsa.
"Mu kallis Lara, kas sa tuleksid mulle voodikaaslaseks, hommikuks, õhtuks, lõunaks?" küsis ta tõsiselt ja ma turtastasin.
"See on mõnitamine." ütlesin ja raputasin pead.
"Oooo, ei, vasta mu arm!" palus ta ja ma imestasin, et ta ise naerma pole pursanud. "Okei ma ei suuda enam." naeris Lucas ja ajas end liivalt püsti.
"Ma armastan su vanemaid, nad on vaimukad." patsutas Lucas mulle õlale ja ma vaatasin teda kurjalt, mille peale ta ainult muigas.
"Mis see nüüd oli." ilmus Ethan mu juurde.
"Mu vanemad on hullud, piinlik oleks rääkida." ütlesin ja ta noogutas.
"Nagu ma aru saan, siis Parkeri isa autoga." ütlesin
"Minu autoga." Parandas Parker ja ma tervitasin teda.
"Olete valmis?" küsis Scott.
"Oodake, Marie tuleb veel." ütles Mary ja vaatas oma maja poole, kust suure käekotiga neiu välja astus.
Panime oma asjad pagasiruumi ja sättisime end istuma, see oli sama auto,mis eelmine kordki, kui vanematega restos käisime ja mina ning Parker tagareas valisime.
Marie tervitas meid ja sättis end minu ja Ethani ette, koos Scotti ja Maryga istuma, Lucas oli kindlustanud koha esiistmel.
"Kuhu me lähme üldse?" küsis Marie.
"Üllatus." ütles Ethan ja Marie naeratas talle pehmelt.
"Tõotab tulla pikk sõit." ütles Parker, "Sättige end mugavalt." ütles juht ja Ethan avas oma turvavöö ja pani oma pea mulle sülle.
"Ahnii on siis mugav?" küsisin naeratades ja sasisin ta tumedates juustes.
"Väga." ütles ta ja sulges silmad.
YOU ARE READING
Pilvede Embuses
أدب المراهقين16-aastane noor neiu, Lara Smith sõidab koos oma ema ja isaga kolmeks kuuks Austraaliasse, tüdruk loodab oma praegusesse igavasse ellu natuke särtsu tuua, tüdruk otsib seiklust, kuid kas ta selle ka saab?
