Pilvede Embuses

15.Peatükk

Istusime teleka ees ja vaatasime telekast jooksvat armastusfilmi. Jõime teineteise embuses siidrit ja sõime plaksumaisi.
Ma ei teadnud mis me oleme ja kuhu me niimoodi jõuame. Aegajalt tundsin Ethani pilku endal ja ma armusin sellesse, kuidas ta mu juuksesalgu kõrva taha lükkas.

"Ma pean nüüd minema, me lähme hommikul välja.. Ma ei tea, mis kell me tagasi tuleme. " ütlesin ja tõusin järsku püsti, mis korraks mu pea pööritama pani, ilmselt see siiber oli selles süüdi.

"Tahad ma saadan?" küsis ta uimaselt. Mulle tundus et temaga oli midagi lahti, kuid ajasin sellegi siidri kaela.

"Ei ma lähen ise, sina mine magama." naeratasin ja võtsin oma heleda pusa.

Ethan tõusis ja surus mu otsaesisele hüvastijätuks õrna suudluse. Ja võttis mu kätest kinni. Naeratasin talle kergelt ja tõmbasin oma käed ta pihkudest.

Ma kõndisin trepist üles ja sulgesin enda järel Ethani toa ukse. Panin oma jalatsid jalga ja hakkasin koju jooksma. Lootsin, et keegi pole mu lahkumist märganud. Ja õnneks nii see oligi, vähemalt esmapilgul. Tõmbasin akna lahti ja üritasin end aknast sisse upitada.
Pika üritamisega see ka lõpuks õnnestus, kuid minu kahjuks kostus kõva potsatus kui ma toa põrandale lendasin.
Kargasin ehmatusega püsti ja panin kiirelt akna kinni. Seejärel tõmbasin kiirelt end pesuväele ja lükkasin riided voodi alla, juhuks kui ema või isa mu tuppa tuleks. Hiilisin ukseni ja keerasin selle vaikselt lukust lahti, lükkasin ukse irvakile, ise ukse vahelt piiludes.

"Lara, mis toimub?! " kuulsin ema häält ja avasin ukse rohkem, ema seisis uksel.

"Ma umm.. " köhatasin "Ma tahtsin pissile aga ma kukkusin voodist välja."

"Käi kähku ära ja kao magama, meil on homme kohtumine, mäletad ikka või?"

"Loomulikult." venitasin ja hakkasin oma toa ust kinni lükkama.

"Sa pidid pissile minema, Lara." meenutas ema mulle. Lõin endale mõttes tugeva löögi vastu pead.

"A jah ma olen lihtsalt uimane.. " üritasin end välja vabandada.

"Seda nimetatakse armumiseks."

"Mida?" küsisin, teeseldes, et ma ei tea millest ta räägib.

"Sa oled armunud, või kuidas sa selgitad seda, et sa läksid paari tunni eest neljandasse majja? " Ema muigas ja toetas end vastu uksepiita.
"Sa peaksid ta meile kutsuma, tundub tore noormees. "

"Lõpeta, ma lähen pissile. " vingusin ja vedasin end wc poole et sellest piinlikust vestlusest eemale saada. Istusin mõned minutid poti kaanel ja ootasin, et ema sammud eemalduksid, ma ei kavatsenud emaga sellel teemal rohkem vestelda ja ma südamest loodan, et ta ei kavatse seda teemat homme üles võtta. Ei ei ja veelkord ei.
See oleks katastroof.

Kui ma mõne aja pärast wc-st väljusin olid kõik tuled kustus ja oht emaga kokku põrgata oli minimaalne. Ohkasin kergendatult ja lippasin oma tuppa. Heidsin oma pehmele voodile pikali ja vaatasin lage, tõmbasin tekki rohkem peale ja naeratasin, mu peas oli jälle ainult tema..

***
"Lara!" kuulsin ema hüüet läbi une.

"Veel viis minutit.. " pomisesin ja ajasin oma nimetissõrme püsti.

"Mida sa podised? " päris ema.

"Viis minutit. " kordasin seda žesti.

"Aja kark alla, sul on tund aega et end valmis panna. " ütles ema käsutavalt ja korjas voodi alt mu eilseid riideid kokku.

"Ma palun sult vaid viis minutit vaikust. "

Ema turtastas ja väljus toast.

"Aitäh.. " pomisesin rohkem endale.

Viis minutit venis kümneks, kümme viisteistkümneks ja see omakorda kahekümneks, lõppkokkuvõtteks oli mul nüüdseks juba päris kiire.
Sobrasin oma kapis, üritades leida sealt oma pikka roosakat suvekleiti. Ma vihkasin seda, et kolimise käigus pole ma siiani suutnud oma kappi korda seada, aga ma olen täiesti kindel, et ma võtsin selle kaasa.
Lõpuks pidin leppima punase lühikese kleidiga ja mustade madalate kingadega. Juustel lasin õlgadele langeda ja valmis ma olingi.

"Nad on kohal!" hüüdis isa, kui maja ette sõitis must suuremat sorti auto.
Onu Daniel Black ja tema imeline perekond, kuhu kuulub lisaks temale ka ta naine ja umbes minuealine poeg. Nagu ema rääkinud on.

Võtsin oma asjad ja läksin vanemate järel välja.
Blackid seisid väljas.
Onu Daniel kõndis meile vastu, naerusuil.

"Minu Larissa, sa oled nii suureks kasvanud, tore sind näha. " ütles mees ja surus kergelt mu kätt. Ma vihkan kui mulle Larissa öeldakse, kuid ma otsustasin seda eirata.

"Sind ka. " naeratasin talle ja ta ulatas mulle ühe kommi.

"Vanade aegade nimel." naeratas ta ja ma võtsin ta käest kommi.

"Tutvustan teile oma perekonda, tulge. " kutsus mees ja juhatas meid autoni.

"Vivian, tere!" hüüdis mu ema juba kaugelt ja kallistas meekarva juustega neljakümnendates naist.

"Tule Larissa, ma tutvustan sulle oma poega." ütles mees mulle ja me liikusime koos teisele poole autot kus teksades ja triiksärgis kutt meie poole seljaga seisis, isa liitus emaga ja läks Viviani tervitama.

Triiksärgis kutt keeras end meie poole ja jäi mind muiates vaatama.

"Sina?"

"Mina oma täies hiilguses. " vastas ta ja naeratas mulle.