Pilvede Embuses

45.Peatükk

"Sa pingutad ilmselgelt üle, see on väike palavik ju." naeratasin ja Ethan kohendas mu patja.

"38.4 on sinu arvates väike või? Sa mu naljatilk."  ütles ta ja pani mulle tekki rohkem peale.

"Ma ei tulnud ju siia, et sa mind ravitseksid, sa tahtsid täna rääkida ja ma tahan selle selgeks rääkida nagu täiesti."  ütlesin ja ajasin end püsti.

"Ma ei räägi sinuga, kui sa tõused."  ütles ta ja ma turtastasin

"Ethan, lõpeta ära, ma sain natuke külma eile, vihma sadas ja.." 

"Ma annan sulle rohtu ja siis räägime."  ütles ta ja ulatas mulle veel ja tableti.

"Mul pole seda vaja, tõsiselt."   virisesin.

"Tahad sa rääkida või ei."  ohkas ta ja surus mulle vee ja tableti pihku.

"Sa oled vahel liiga hoolitsev."  naeratasin ja jõin tableti ära ja ulatasin talle tühja tassi.

"Mu iseloomu juures on ilmselgelt rohkem miinuseid kui plusse ja ma tean seda ise väga hästi."  ütles ta naeratades ja surus mu otsmikule musi.

"Kas sa ei arva, et see tülitsemine ja leppimine ja kõik see, et seda läheb paljuks."  ütles ta ja ma ohkasin kergendatult.

"Seda minagi, ma ei viitsi enam, meil on ju tegelikult kõik hästi."

"Me peaks maha pidama ühe ausa vestluse ja kohe siin ja praegu." Ütles ta ja istus voodile.

"Räägime." 

"Etsiis Parker.."  ta köhatas. "Tähendab, ta ei meeldi sulle nii, ega ju?" küsis ta kõhklevalt.

"Totu! Muidugi mitte, mulle piisab sinust." 

"Aga te ikkagi suudlesite?" 

"Ja, tähendab tema suudles mind ja ma läksin sellega kaasa, aga ma ütlesin talle, et ta hoiaks minust distantsi."  ohkasin.

"Okei, ma usaldan sind ja teda ka."

"Teda? Sa teed nalja."

"Tegelikult küll, keeran tal kaela kahekorra."  ütles Ethan.

"Ei, seda pole vaja, ta on ju tegelikult sõbrana tore, aga jah."

"Selge." ta noogutas ja ma vangutasin pead.

"Ethan, ma tahan midagi küsida."  ohkasin ja võtsin end kokku.
"Kas see mis eile oli jääb ühekordseks, või sa mõtlesid tõsiselt, et kõik läheb vanamoodi edasi, nagu enne mind ja enne vähki oli?" Ma hammustasin põske "Alkohol? Suitsetamine?" 

"Mul olid närvid läbi. Kui ma teid seal jääl pikali lamamas nägin, teie pilgud, tema pilk. Seda ei juhtu, unustame ära."  ütles ta ja naeratas kurvalt.

"Ma kardan väga, et ma jään sellest Ethanist ilma,  keda ma seni tundsin."
"Me pole ammu midagi koos teinud, ehk on asi selles, kas sa tuleksid minuga homme või millalgi välja, kui sa terve oled, ma tahan sulle näidata, et vana Ethan pole kuskile kadunud."   ütles ta ja ma naeratasin ja suudlesin teda.

"Sa oled mulle nii kallis."  sosistasin.

"Sina ka." ütles ta ja ma naeratasin ta embuses.

"Aitäh, et sa nii mõistev oled. Sa oled lihtsalt imeline." 

"Ei, mina kindlasti mitte"  turtastas ta.

"Minu jaoks oled." 

"Ma olen nii õnnelik, et sa just siia kolisid."   ohkas ta ja kallistas mind.

"Ma lähen vähem kui kahe kuu pärast tagasi Londonisse." ohkasin ja surusin oma pea vastu ta rinda ja tõmbasin ninasõõrmetesse tema imelist uinutavat lõhna.

"Ma olen sulle öelnud, et ära mõtle sellele."  ütles ta ohates.

"Ma ei taha minna, mis meis saab, ma olen teisel pool maakera.." 

"Kas sa armastad mind?"  küsis ta ja pani oma otsmiku vastu minu oma.

"Jah."

"Siis pole ju vahet, me saame suhelda internetis ja skaipida ja külas käia."  ütles ta optimistlikult,kuid ma sain aru, et see ei ole nii lihtne, kui ta mulle seda näidata püüab.

"Sinna on veel aega."

"Seda minagi."

"Ma pole sulle rääkinud, aga mu vanemad tahaks sind näha, õhtustama kutsuda." ütlesin.

"Arvad, et see on hea mõte?" 

"Ma ei tea, mis sa arvad?" vaatasin talle otsa.

"Ma pelgan seda vanemate asja, me peaks enne kõik korda saama."  naeratas ta.

"Ma saan aru."

"Minu vanemad oleks kindlasti sellise poja naisega rahul."  ütles ta ja mängis mu juuksesalguga.

"Ma oleks väga tahtnud neid tunda."  ütlesin.

"Sa oled armas ja omamoodi vanamoodne." ütles ta ja ma turtastasin.

"Võta kraadi ennast nüüd."  ta ulatas mulle kraadi ja ma panin selle kaenla alla, kui see piiksuma hakkas võttis Ethan selle enda kätte.

"Alanenud on, 37.3 näitab, tahad ma saadan su koju?"  küsis ta.

"Ma tahaks küll, aga me pole sinuga ammu koos olnud." 

"Sa räägid nagu mingi seebika drama Queen."  ütles ta ja sasis mu pead "Ma ei kao ju kuskile ja ma viin su koju,helistan su vanematele, teen teed ja siis pean korra oma onu juures käima."  ütles ta.

"Sul on onu?"  kergitasin kulmu.

"On, onu Nick, ta on mu ema vend, ta hoidis meil alati silma peal."  ütles ta ja ma naeratasin.

"Olgu siis nii. Saada mind koju." 

✴✴✴
Hei☺ lugege mu raamatut "Teine Maailm"  Ilmselt toon selle  raamatu oma uute ideedega jälle oma lemmikute hulka.