Pilvede Embuses

30.Peatükk

Ethan lahkus peale kõrvakiilu raevunult ja ma kükitasin Parkeri juurde, kelle nina ja huul olid verised.
"Aja end püsti, köögis kindlasti on midagi, et see puhtaks teha.

Läbi rahvamassi tungis Mary ja juhatas meid kööki. Ta ajas kogu rahva köögist välja ja pani Parkeri istuma ja ulatas mulle esmaabikarbi.

"Scott läks Ethanit otsima, ta on liiga palju joonud ja selle pärast ta vihastubki kiiremini." selgitas Mary mulle.

"Kas asi on..?" küsisin kuid Mary katkestas mind enne kui jõudsin vähki mainida.

"Jah.." ütles ta.

"Ma pean rahvasekka minema, kui sul midagi on siis sa võid Ethani tuppa minna, seal ei tohiks kedagi olla ja ilmselt me seal magamegi, tekid on seal valges kapis ja padjad ka, et tee ise endale ase valmis." selgitas Mary.

Ma noogutasin ja ta lahkus, ma läksin aga Parkeri nina tohterdama.

Panin viinaga kokku tehtud vatitupsu vastu ta huulte, et seda puhastada, aga kutt võpatas.

"Ütle, et sa ise otsisid seda tüli, eksole?" kergitasin kulmu.

"Mitte otseselt, ma olen koguaeg tahtnud su kanni katsuda." ütles ta.

"Sa oled tobu, ära liiguta, las ma teen korda." Ma puhastasin ta haavad ära, kuid plaastritest ta siiski loobus.

"Su kutt on kõva käega." naeris ta ja võttis lonksu laual olevast õllest.

"Ära kutsu teda minu kutiks, ma poleks selles üldse kindel." ütlesin kiirelt.

"Niiet ma võin sind veel tantsule kutsuda." võid, aga mitte täna, mul pea lõhub ja ma tahaks rahulikult olla.

"Olgu, head ööd siis." ütles Parker ja tegi mulle otsaette sõbraliku musi.

"Sulle ka." ütlesin ja ta läks tagasi elutuppa.

Ma võtsin laualt avaja ja kolm siidrit ja läksin Mary öeldud kohta, Ethani tuppa. Tegin ukse vaikselt lahti, tuba tundus esmapilgul pime ja ma süütasin trepi kõrvalt tule ja läksin alla.
Kui olin nii all, et avanes vaade kogu toale märkasin voodil lamavat Ethanit, kellel oli käes viski pudel.

Ma keerasin kohe ringi ja hakkasin üles minema.

"Enam sul ei kõlba minuga isegi ühes toas olla." ütles ta ja võttis lonksu viskist.

"Ma arvasin, et sulle ei sobi." ütlesin ja läksin tagasi alla. Ta lihtsalt jälgis mu tegevust.
Panin siidrid põrandale ja võtsin valgest kapist endale kokku rullitud madratsi, teki ja padja. Panin need maha ja sättisin endale asemeks, Ethanist eemale, tema voodist kahe meetri kaugusele klaveri ette.

Avasin endale siidri ja jõin seda, seljaga tema poole olles. Me olime ühes majas ühes toas, aga me ei rääkinud, seda oli nii raske taluda, aga tema tundis ilmselt sellest mõnu.
Kui olin pudeli lõpetanud, keerasin end tema poole. Ta avas juba teist viski pudelit ja võttis sealt lonksu samal ajal mind jõllitades.

Ma ei saanud vaadata, kuidas ta nii palju joob, eriti, kui ma Scotti sõnu meenutasin. Ma läksin tema juurde ja istusin tema kõrvale voodile.

"Sa ei tohiks." ütlesin ja võtsin talt pudeli.

"Ära õpeta mind." ta tõstis nimetissõrme ja langetas selle.

"Sa ei tohi enda olukorras nii palju juua." ütlesin.

"Ja siis?" naeris ta.

"Sa oled värdjas, aga ma hoolin ja ma ei lase sul end alkoholiga ära tappa." Ma keerasin pudelile korgi peale ja panin selle voodi alla.

Ta ohkas sügavalt.

"Äkki me peaks asjad selgeks rääkima, ma tahaks ka teada, mis me oleme." ütlesin rahulikult ja mudisin sõrmi. "Peale sinu ja Marie asja, ma tahaks vähemalt sõbrad olla ja ma saan aru, et vana arm ei roosteta, sellega on okei." ütlesin klomp kurgus ja võtsin maast viski pudeli, avasin selle ja võtsin lonksu klombi summutamiseks.

"Lara." ütles ta vaevaliselt.

"Ma saan sinust täiesti aru, sellega on okei, aga miks sa Parkerit lõid, äkki just tema abiga saaks ma su unustada." kehitasin õlgu.

"Sa ei unusta, ma ei lase, sa ei lase mul kunagi rääkida ega selgitada, ole vait ja kuula ükski kord mind." ütles ta vihaselt ja ma hoidsin suu kinni.

"Minu ja Marie vahel pole midagi, ei saakski olla, see on juba üle aasta läbi, me leppisime kokku, et oleme sõbrad, me tegime süüa ja siis see muutus sõbralikuks toidusõjaks. Ta läks koju riideid vahetama ja pesema ja mina ka, ta lubas pärast tagasi tulla, et saaksime uuesti alustada, sest eelmine kord läks luhta. Ja see, et ta mulle peale hüppas oli ootamatu ja see musi mis ta mu huultele andis, ma oleks eelistanud sinu oma, aga ma olin tõesti külmetunud. Ma olen väsinud, et sa mind ei usalda." heitis ta mulle ette ja ma jäin sõnatuks.

"Miks sa mulle ei öelnud?"

"Türa kuidas ma ütlema pidin, kui sa isegi ei lasnud mul seda teha." ütles ta ja hakkas minult pudelit kiskuma.

"Anna see siia." ütles ta käskival toonil.

"Ma ei anna." ütlesin ja hoidsin tugevalt pudelit kinni.

Ethan lasi pudelist lahti ja tõmbas mu enda peale, me suudlesime, ta keel liikus minu suhu, tundsin tugevamat alkoholi maitset.

"Ma pole kunagi varem kedagi nii armastanud." ütles ta ja võttis mu endale kaissu.

"Sa oled purjus." meenutasin.

"Purjus peaga räägitaksegi tõtt." selgitas ta ja ma sulgesin silmad.