Varjutus

Varjutus 5 Võidusõit

Nii et mind on SHIELD´i vaja ainult tagavara agendiks? küsisin kahtlustava pilguga ning ristasin käed rinnal.

Mitte päris nii julmalt. Sinust saaks agent, sinust ei saaks Fury vaenlast ja kõik oleksid õnnelikud. sain vastuse, mille peale Stark muigas. 

Pean pakkumise tagasi lükkama. Ma ei saaks nagunii nii äkki kusagile minna. Mul on siingi omi plaane ja muresid piisavalt. Oli meeldiv teiega vestelda, aga mul on tegemist. ütlesin kella vaadates, märgates kui kiirelt aeg läinud oli.

Nojah. Ma usun siiski, et kohtume peagi. lausus Stark naeratades ning lahkus. Veidi aega hiljem trepist oma toa poole sammudes kuulsin oma telefoni helisemist. Võtsin selle oma teksade taskust välja ning vastasin kõnele.

Al, mul tunnid läbi. kostus Maxi hääl.

Selge. Hakkan tulema. vastasin kõne kinni pannes ning sörkisin trepist uuesti alla ning alumisele korrusele. Hüppasin autosse(Skyline) ning sõitsin Maxi kooli ette. Veidi aega hiljem oli Max autos ning ülejäänud tee koju oli täielik vaikus. 

Ole kell 10 valmis, kui võidusõitu vaatama tahad minna. ütlesin talle siis, kui majja jõudsime. Läksin poisi järel ülemisele korrusele ning ka trepist üles. Veetsin suurema osa ajast oma toas raamatut lugedes ning kell 9 hakkasin taas tegutsema. Käisin pesemas ning riietusin. Panin selga musta värvi kitsad teksad (nagu peaaegu alati), musta värvi särgi ja nakhtagi. Jalga panin musta värvi kõrge kontsaga saapad. Oma pikad helepruunid juuksed tõmbasin peale föönitamist hobusesabasse. Tegin kerge meigi ja sammusin telefoni koos rahakotiga käes hoides toast välja.

Max, kas sa tuled ka kaasa või ei?! hõikasin Maxi toa poole.

Jah tulen! Ma üritan oma telefoni leida! kostus vastus. Kõndisin trepist alla ning tööruumi.

Lähme vist Shelbyga pomisesin Ford Mustangi poole minnes ning selle juhi ust avades. Mu pilk jäi tööruumi teise seina peale. Sörkisin autost uuesti eemale ning avasin seina peidetud peidukoha. Võtsin sealt välja nugadega vöö ning peidsin selle jaki alla. Kaks nuga peitsin saabaste säärde. Kui Max tuli minuga sinna kaasa, pidin olema kindel, et suudan teda ka kaitsta. Sulgesin seina ning jalutasin tagasi auto ette, toetudes vastu kapotti. Ei läinud kaua kui Max ruumi sisenes ja ei paistnud olevat kõige rõõmsamas tujus.

Kes sinu tuju nulli tõmbas? küsisin koheselt, saades poisilt imeliku pilgu.

Danielle rääkis et sul käis mingi meessoost külaline. On see tõsi? küsis ta äkitselt kergelt õrritava naeratusega.

Kui sa mõtled, et ma olen temaga varem kohtunud, siis sa eksid. Tegu oli üllatuskülalisega kelle....tööpakkumist ma vastu ei võtnud. vastasin isegi sobiva vastusega ning istusin autosse. Max muigas vaikselt ning tuli samuti autosse.

*

Oh sa kurat.....midagi sellist poleks küll osanud arvata. pomises Max vaikselt, vaadates auto akendest välja rahvast ning autosid täis lennuväljale nagu väike laps. Üle kogu välja oli kuulda eri autodest kostuvat muusikat ning mootorite valje möirgeid, mis kippusid summutama inimeste vestluse. Parkisin oma auto ära ühte rivvi ning tulime Maxiga autost välja. Ei läinud kuigi kaua kui Maxi "sõbrad" meid üles leidsid.

Tere õhtust proua, Tsau Max. tervitas nende kamba liider. Noormees, kes oli teistest veidi rohkem musklis, tumepruunide sassi aetud juustega ning ülbe pilguga, samas kui teised kaks hoidusid veidi tagasi ja ootasid juhi käske.