Varjutus

Varjutus 37 Missioon

Olin just kotti toppinud oma nugadega vööd, kui uksele kostus koputus. 

Uks on lahti. ütlesin koti lukku kinni tõmmates ja riietega koti kõrvale tõstes.

Oled valmis? kuulsin oma isa häält. Pöörasin end ümber, vaadates talle silma.

Muidugi olen....siiski ei ole ma missioonile jooksma ei hakka, arvestades kellega ma minema pean. vastasin kerge ohkega ja istusin voodi servale.

Ma ehk tean isegi, mis tunne see on. ütles ta minu ette tulles ja kätt mu õlale asetades.

Tead, mulle tundub et Fury vihkab mind. laususin vaiksemalt. Kuulsin mehe madalat naeru.

Kullake, sind on peaaegu võimatu vihata, eriti nende poolt kelle heaks sa töötad. Nagu ma tean, polnud tal tõesti võimalust kedagi teist saata. Agent Romanoff on kusagil mujal ülesannet täitmas. Usu mind, Fury ei vihka sind. Ta pigem tahab teada, kui palju ta sind usaldada saab. Pealegi..sa oled Cloyde. jutustas ta julgustavalt ning naeratas.

Seda küll. Ma peaks uurima, mis missioonidel või mida sina elu jooksul kõike korda saatnud oled. ütlesin püsti tõustes.

See võtaks kaua aega. Sa peadki vist minema hakkama.  ütles ta samuti püsti tõustes ja mu kahte spordikotti enda kätte võttes. Ühes olid, nagu varemgi mainida sai, noad aga ka muu, mis nugadega kaasas käis ja mu tööriietus. Teises kotis olid tagavara riided, jalatsid ja muu vajalik, kuna oli vaja ikkagi sihtmärgi seltskonda sulanduda. 

Kas see on õige info su missiooni kohta, et peate leidma ühe isiku, sulanduma tema seltskonda ja info kätte saama? küsis ta kerge kulmu kergitusega.

Jah. Ma loodan et see ei võta liiga kaua aega. Järgmisel nädalal on Maxi sünnipäev ja tahaksin talle peo korraldada. vastasin kerge naeratusega, kõndides mehega koos uksest välja.

Aga enda oma oled unustanud või mis? Nelja päeva pärast saad ise 26.  lausus ta midagi, mis mu mõtted kokku jooksutas.

Oota...tõesti? Aeg on läinud nii kiiresti?  

Mis sellest ikka meeles hoida. Kõigest üks aasta surmale ligemale. Pealegi peaks see olema päev, mil ma tänan vanemaid....ehk sind ja taevasse läinud ema, et ma eksisteerin. laususin nugadega kotti tema käest enda kätte võttes.

Sul on huvitav mõtteviis. Selle oled ehk emalt pärinud. ütles ta. Olime veidi hiljeme jõudnud baasi teisse otsa, kus oli lennukitele mõeldud koht. 

Agent Cloyde, ma viin need ise sisse, kui lubate? tuli minu kõrvale üks S.H.I.E.L.Di alluvuses töötav agent, võttes nii minu kui ka mu isa käest ära minu asjadega kotid ning viis lennukisse, millega maa peale minema pidime. Jäime isaga koos lennuki ukse ette seisma ja vaatasime teineteisele otsa. 

Ole tubli ning peksa vastane korralikult läbi kui vaja. ütles ta surm tõsise pilguga. 

Ole mureta..isa. laususin vastuseks. Mehe pilk lõi järsult särama ning näole ilmus lai naeratus.

Ma olen seda sõna juba väga pikka aega kuulata igatsenud. tõmbas ta mu tugevasse kallistusse.

Õhku...pomisesin vaikse naeru turtsatusega ja sain ta haardest vabaks. Kui tagasi tulen, kuuled seda sõna rohkem. kuulsin lennuki mootori käivitumist ning märkasin Clinti lähenemas. 

Agent Cloyde, on aeg minema hakata. lausus ta ametliku tooniga ja kõndis minust mööda lennukisse.

Boše moi. Zaromnit menja (*Jumal küll. Päästa mind) laususin pool sosistades tagasi isa poole vaadates. Ta naeratas ainult ja kallistas mind uuesti, see kord õrnemalt.