Niisiis esimene ülesanne oli edukalt läbitud. Paberirull, mis oli olnud leti peal, oli pakkunud päris paljudele huvi. Enne kui me oma asukohta vahetasime, võttis Kath rulli kaasa, olles üpris rahul oleva ilmega. Ta ei näidanud mulle, kui paljud olid sinna midagi kirjutanud, aga tema ilme ütles juba nii mõndagi ära.
Preili Cloyde, ma soovin teile õnne homse puhul. jõudis klubi omanik mind veel kinni püüda, enne kui hoonest väljusime. Ta pigistas õrnalt mu kätt, üle näo säramas naeratus.
Aitäh. Suur suur tänu, et lasite Kathyl siin selle asja korraldada. tänasin sõbraliku naeratusega vastates.
Pole probleemi. lausus ta vaid. Kathy võttis mu käest kinni ning tõmbas mind enda järel välja. Istusime taas limusiini ja suundusime järgmise sihtkohani. Mind hakkas see teadmatus juba häirima. Tajusin vaid, et limusiin jäi kusagil taas paigale ning suundusin teistega koos välja. Olime ühe suurema hoone ees.
Al, kuidas sa paintball´i suhtud? küsis Kathy mu käe alt kinni võttes.
Hahaha mul ongi võimalus siis teile üks kena valus värvikuul vastu kintsu lasta. naeratasin õelalt.
*
Olin end õnneks suutnud mahutada ühte sõjaväe laigulisse catsuit´i. Hoidsin kaitseprillid, näokaitse ja kiivri käes, suundudes teiste juurde. Me kõik kandsime samasugust riietust.
Niisiis preilid, enne kui raja uksest sisse lähete, võtke ukse kõrvalt üks püss ja üks kollane padrunisalv. Salves on kollast värvi kuulid. Kui nendega pihta saate, tunnete õrna valu, aga sellest ei jää õnneks sinikaid. Üritage tabada vastast nii, et ta mängust välja langeks ehk siis südamesse, pähe või kaela. Kui jõuate raja lõppu, teeme kindlaks kes suutis esimese ringi ellu jääda. On siiani selge? küsis noormees, kes oli meie instruktor. Noogutasime kõik tema küsimuse peale. Tore. Kokku on 3 korda. Esimesel korral kollased kuulid, teisel korral sinised ja kolmandal punased. Peale kolme korda teeme kindlaks võitja ja võitjal on võimalus saada mingi auhind. Kui rohkem küsimusi pole, siis suundume sissepääsu poole. hakkas ta meie ees kõndima. Läksime tema järel ühe suurema ukseni, mille kõrval olid riiulid koos plastikust relvade ja eri toonis padrunisalvedega.
Mis juhtub, kui kuulid otsa saavad? küsis Danielle kollaste padrunitega salve käes hoides.
Siis ürita ellu jääda ja väljapääsuni jõuda. vastas nooruk tema küsimusele. Panime kõik padrunisalve relva külge. Tõmbasin näo kaitsme ette, selle kohale kaitseprillid ning siis kiivri. Vaatasime kõik teineteisele otsa ja siis noogutasime. Tegelikult ei lähe kõik ühest uksest. Igaüks läheb eri uksest. Muidu oleks kohe ukse ees arvete klaarimine. Uksed avanevad kõik ühel ajal. Üks peab siia jääma. lausus ta laia naeratusega.
Okei tüdrukud. Ma võtan selle ukse. Lahinguväljal näeme. laususin õela naeratusega. Kogu salk suundus edasi. Ootasin tükk aega enne kui uks avanes. Kõndisin aeglaselt sisse, kuulsed ust minu taga sulgumas. Hiilisin hääletult edasi. Kogu tohutu saal oli ehitatud selliseks, nagu on reaalne maastik, ainult et taimed oli plastmassist. Kuulsin samme lähenemas ning hoidsin relva laskevalmis. Ümber nurga ilmus Pepper. Ta kiljatas korraks, pannes mind võpatama.
Sshh....teised kuulevad. sosistasin korraks naeru turtsudes.
Teeks koostööd? küsis ta veidi ligemale tulles.
Miks ka mitte. vastasin edasi liikuma hakates, Pepper tihedalt minu kannul. Kuulsin jooksusamme ning olin taas valmis laskma. Kohale ilmus Danielle, kes meid märgates kohe jooksu pista üritas, aga sai juba kuuli selga. Kusagilt kostus peenike vile.
Anna andeks Dani, aga mul juba on liitlane. laususin vabandava naeratusega. Kõndisime Danielle´ist mööda, kes pidi oma kohale jääma, kuna ta oli "surnud".
*
Esimese ringi suutis kinni panna Natasha. Ei ole just eriline üllatus. Nad olid moodustanud Maria Hilliga sama tiimi nagu oli minul Pepperiga, anult et Nat lasi lõpuks ikkagi ühe kuuli oma tiimikaaslase pihta. Keegi ei paistnud õnneks tulemuse üle nurisevat. Teine ring läks umbes samamoodi. Võitjaks tulin siiski mina. Kolmas ring oli hullumaja. Me polnud rajal enam oma pundiga, vaid ringi jooksid ka musta riietunud tüübid. Neil polnud relvi aga nad ehmatasid päris jubedalt, kui äkki kusagilt välja hüppasid. Nii mõnegi suudsime Pepperiga maha võtta. Jah, ka neid lendavaid pärdikuid sai õnneks "surmata". Viimasel ringil ei tulnud keegi võitjaks. Mind "mõrvati" kohe peale Pepperit ja muidugi Danielle´i poolt. Nagu ma aru sain, olid Nat ja Kathy teineteist täpselt samal ajal tulistanud, seega seis jäi viiki. Maria oli saanud kuuli minult. Vahetasime peale viimast ringi taas riided ja suundusime instruktori juurde.
Kuna viimane ring jäi viiki ning te kõik tegite väga tublit tööd, olete kõik välja teeninud medali. lausus ta meile naeratades. Veidi hiljem kõndisime hoonest välja, kaela ümber hõbedase lindiga kuldne medal.
Nii, mis edasi? küsisin märksa lõbusama häälega.
Oi, näe kes lõpuks vastumeelsusest välja sulas. plaksutas Danielle käsi.
Okei tüdrukud, nüüd kõik kusagile klubisse möllama! hõiskas Kathy esimesena limusiini ronides.
Oota....rohkem ülesandeid ei olegi? küsisin koheselt.
Mida sa veel tahad. Last oskad kantseldada, ellu jääda samuti, mida veel? Koristada oskad sa nagunii, aga selleks on sul ju ka Danielle. vastas Kath koheselt.
Nüüd on põhiline klubis ellu jääda. lausus Maria kerge muigega.
Tore. Mul pole probleemi, sest ma ei saa nagunii alkoholi tarvitada. laususin rõõmsa naeratusega.
See ongi kolmas katse. Valva oma purjus sõbrannasid. lisas Pepper.
Tõmbasin osa kokku, kuna rohkem ideid polnud mida kasutada. Natuke tuleb siiski ka 67-das osas õhtust juttu. Alexi pulmakleidi pilt tuleb samuti 67-das osas. See aadress mis oli eelmise osa lõpus oli mul omale meeldetuletuseks jäetud, et link kusaile ei kaoks. Vabandust, kui see ehk mingeid ebameeldivusi tekitas.
Kuidas korraldaksite teie oma sõbranna tüdrukuteõhtu?
YOU ARE READING
Varjutus
FanfictionKogu lugu käib peategelase Alexandra pilgu läbi, kes on elus läbi elanud rohkem kui keegi oskaks aimata. Tema ainsaks pereks on Max, kelle ta väga noorena halva elu küüsist päästis ja enda hoole alla võttis. Mis juhtub, kui kokku panna üpriski kange...