Varjutus

Varjutus 52 Tagasi koju

* Kuna nüüd hakkab tulema ka rohkem vene keelt sisse, teen endale vähem tööd ja ei hakka tõlkima. Märgin võõrkeele teksti tärnidesse. Head lugemist!

Peale lennupiletite ära ostmist, tuli meil kohe väga mitu tundi oodata. Kuna kumbki meist ei soovinud kusagile lennuvälja lähistele aega veetma minna, jäime toolidele istuma. Terve tunni olime kumbki omas mullis. Minu mull lõhuti, kui minu kõrvale tuli istuma üks vanem naine koos kahe lapsega. Mõlemad poisid, üks umbes 3 aastane, teine ehk 5. Ma ei pööranud tähelepanu sellele, mida too naine lastele rääkis, aga võpatasin kui naine õrnalt oma käe mu õlale asetas.

Vabandage preili, kas te saaksite natuke aega hoida sellel poisil silmapeal. Ma pean teisega wc-s ära käima ning pisemaga koos oleks natuke tülikas. lausus ta sõbraliku naeratusega.

Muidugi. vastasin ilma et ma mõelnud oleksin. Väike tegelane, kes minu kõrvale toolile istuma pandi, silmitses eemale kõndivat naist nutuse pilguga. Tundsin end kuidagi ebakindlalt, ometi teadsin kuidas käituda.

Terekest. Mis sinu nimi on? küsisin poisi tähelepanu endale tõmmates.Ta vaatas mind oma suurte pruunide ning vesiste silmadega.

Kevin. vastas ta tasase häälega.

Meeldiv tutvuda Kevin. Mina olen Alexandra. Võid mind Alexiks kutsuda. tutvutasin ka ennast sooja naeratuse saatel. Poisi ilme muutus hirmunust äkki natuke rõõmsamaks, kuniks ta huultele asus naeratus.

Alex on poisi nimi.. naeratas ta laiemalt.

Mina kasutan seda vaid hüüdnimena. Räägi, mis sulle kõige rohkem meeldib? küsisin vestlust arendades. Ma ei mäletanud, et Max oleks samas vanuses nii vestlusaldis olnud. See oli lausa üllatav, kui jutukas võib üks 3 aastane mudilane olla.

Mulle meeldib teisi aidata ja joonistada. lausus ta käsi ette sirutades ning neid siis tagasi sülle asetades.

Mulle meeldib ka joonistada ja teisi aidata. ütlesin koheselt. Põnn hakkas selle peale rõõmsalt kihistama. Võtsin oma koti kätte, võttes ühest taskust välja väikese märkmiku ja pastaka. Sa võid mulle midagi siia joonistada. ütlesin kahte asja tema kätte ulatades. Ta võttis tühja lehe ette ja asus joonistama. Jälgisin terve aeg, kuidas ta keelt hammaste vahel hoides usinalt joonistamisega tegeles, kuniks ta märkmiku mulle tagasi ulatas. Ta oli märkmikku joonistanud ühe kassi moodi neljajalgse, selle kõrvale ühe koera moodi neljajalse ja väikese karvapalli nende keskele ning tema kohale väikese risti. Poiss hoidis oma kätt mu põlvel, vaadates oma tehtud joonistust. Panin märkmiku korraks toolile, tõstes poisi omale sülle istuma, võttes siis uuesti märkmiku kätte.

Nii, räägi kes need armsad loomakesed siin on. palusin kustumatu sooja naeratusega.

See on minu kass Miki, ta on hästi koheva karvaga ning pruuni kasukaga. Kõtu on tal valge nagu ka käpad. selgitas ta sõrme kassi moodi loomale asetades. See on minu kutsu Black. Issi leidis ta tänavalt ühest kastist ning tõi koju. ütles ta koera moodi loomakesele suunates.

Aga see väike loomake? küsisin korraks poisi ilmet jälgides. Ta pilk muutus taas nutuseks.

Tema oli meie merisiga Gigo. Ta suri nädal tagasi. vastas ta nutuse häälega. Tõmbasin poisi rohkem enda vastu, kallistades teda õrnalt.

Kevin, kas keegi on sulle rääkinud, mis juhtub kui keegi sureb? otsustasin küsida. Poiss vaatas mulle südantlõhestavalt kurva ilmega otsa, raputades vastuseks pead.