Olin juba 4 päeva olnud SHIELDi haiglatiivas ja ikka ei lubatud mul sealt lahkuda. Max oli mulle vahepeal hankinud laptopi, et ma igavusest ära ei sureks. Olin üritanud raamatuid lugeda, aga need väsitasid mind. Vahepeal käis ikka keegi minuga rääkimas ning uudiseid edastamas kui neid oli. Kõige tihedamad külalised olidki mu oma pereliikmed ja Clint.
Tegelesin taas oma laptopi kallal, uurides igavusest uuemaid autosid, kui mulle saabus päeva neljas külaline.
Nii..mille kallal sina siin tegeled? uuris Tony minu kõrvale toolile istudes.
Mitte millegi erilisega. Millal ma siit ometi välja saan? küsisin laptopi kõrvale tõstes ja mehele otsa vaadates.
Veel mõni päev ehk. Sa pead taastuma.vastas ta nagu tavaliset.
Mul on kõrini siin istumisest. Mul on tunne et kui ma veel päeva siin olen ei saagi ma enam jalule. laususin vaikse ohkega.
Ma usun et saad veel selle nädala sees tagasi koju. ütles ta siiski mu lohutuseks. Just siis lisandus veel üks isik. Õigemini tegid mu isa ja Tony vahetuse.
Kuidas mu inglikesel läheb? On täna parem enesetunne? küsis paps minu kõrvale voodi servale istudes.
Ma olen rohkem siin ruumis olemisest väsinud kui millestki muust. vastasin kerge ohkega.Kas sina või Max olete vahepeal maa peal käinud ja maja üle vaadanud?küsisin käsi sülle asetades.
Ühe korra käisin, aga Max on su siin olemisest saati baasis püsinud. Danielle on sinu pärast mures ja andsin talle teada, et sinuga on nüüd kõik korras. Maja on kenasti korras hoitud.vastas ta
Tore. Nüüd ma siis tean, et Dani suudab ka nii suurt mõisa korras hoida. Ma pean tal palka tõstma. laususin kerge naeratusega.
*
Oli möödunud 2 pikka päeva, kui sain haiglatiivast välja. Koos Maxi ja oma isaga naasesin maa peale. Mõisa jõudes, tervitas mind Danielle kallistusega. Peale seda viibisin oma toas tükk aega. Käisin pesemas, vahetasin riided ja lugesid pikka aega raamatut. Ruumist väljusin alles õhtusöögi ajaks ning minu üllatus oli suur kui märkasin peale mu isa, Maxi ja Danielle majas viibimas veel teisigi.
Miks keegi mulle midagi ei öelnud, et täna tuleb rohkem rahvast? küsisin elutuppa jõudes, märgates kogu Tasujate tiimi diivanitel istumas.
Kas nii tervitataksegi külalisi?Kuna sa otsustasid oma sünnipäeva pidamata jätta ei jäänud meil muud üle kui ise kutsumata külla tulla lausus Tony esimesena.
See sünnipäeva asi on ju iga aastane kohustus mida ma ei vaevu lihtsalt enam korraldama ning siia olete te iga kell oodatud. vastasin sõbraliku naeratusega. Jääte õhtusöögile ka? küsisin uue küsimuse.
Selle pärast me tulimegi. vastas Clint püsti tõustes ja minu kõrvale tulles.
Kes tahab võib mööda maja ringi uitada, aga ära eksimise eest ei ole keegi kaitstud. laususin enne kui ruumist lahkusin, Clint minu järel.
Kuidas enesetunne on? küsis Clint oma kätt mu piha ümber asetades.
Nüüd kus sina ka siin olles, kohe palju parem. vastasin kerge naeratusega. Jõudes garaaži korrusele, märkasin üht uut asja. Mida see siin teeb? pomisesin teiste autode vahelt võõra masina poole suundudes, mille ümber oli suur punane lint ja kapotil hiiglaslik lehv.
YOU ARE READING
Varjutus
FanfictionKogu lugu käib peategelase Alexandra pilgu läbi, kes on elus läbi elanud rohkem kui keegi oskaks aimata. Tema ainsaks pereks on Max, kelle ta väga noorena halva elu küüsist päästis ja enda hoole alla võttis. Mis juhtub, kui kokku panna üpriski kange...