Peale õhtusööki olid kõik mööda maja laiali kadunud ning Tony lausa mõisast väljapoole. Istusime Clintiga koos elutoas kamina ees.
Kumba sina eelistaksid, kas vaikne abielu registreerimine või klassikaline pulm? küsis Clint vaikselt.
Võiks olla klassikaline, aga mitte midagi liiga...lärmakat. vastasin end näoga tema poole pöörates.
Peaksime hakkama kuupäevale mõtlema või mida sina arvad? lausus ta kerge naeratusega.
Mida varem seda parem või siis 9 kuu pärast. Ma eelistaksin varasemat, ma ei mahu kleidi sisse ära muidu, kui ma kera kujuliseks paisun. laususin õrna kulmukortsutusega.
Kera on väga kena kujund. Ei kortsuta siin midagi kulmu. ütles ta mind ligemale tõmmates.
Ütle otse, et sa ei jõua ära oodata millal ma ametlikult sulle kuulun. ütlesin õrritava naeratusega, asetades oma käe mehe rinnale.
Õieti arvad. Aga sina? küsis ta vastu, asetades oma käe mu alaseljale.
Sina varastasid mu südame, mis tähendab et mul on täielik õigus varastada su perekonnanimi ja jah, ma ei jõua seda aega ära oodata. vastasin lustlikuma naeratusega.
Tuleb veel ära oodata see väike inimene. asetas Clint oma vaba käe mu kõhule. Asetasin oma käe omakorda tema omale.
Ja nimi tuleb ka talle panna. Mida sa arvad, kas tuleb poiss või tüdruk? küsisin korraks oma kõhtu vaadates ja siis uuesti mehele otsa vaadates.
Ei oska ennustada, ega ka soovida. Minu arvates tulgu kas või mõlemad.
Kena oleks kui tuleks tüdruk, sest siin majas on juba niigi testosterooni tase kõrge. laususin oma arvamuse. Clint muigas selle peale.
Millal sa arsti juurde minna kavatsesid? küsis ta tagasi tõsisemaks muutudes.
Homme kell 3. Küllap siis määratakse ka lisa vitamiinid mida võtma pean ja kindlasti hakatakse õpetama kuidas ma käituma peaks. vastasin kerge ohkega. Haigutasin vaikselt.
Aeg magama minna või mis? küsis Clint püsti tõustes, sirutades oma käe minu poole, tõmmates mind püsti.
Vist jah. vastasin uuesti haigutades.
*
Järgmisel päeval peale arsti juurest ära tulemist, sain kõne oma isalt, saades teada nende saabumise kohta. Tundsin papsi häälest ära tohutu ärevuse ning kõrvalt oli kuulda Maxi rõõmsat vadistamist, millest ma sõnagi aru ei saanud. Teadsin vaid, et mõisa jõudes tuleb käed ette sirutada, et nad mind kallistusega ära ei litsuks. Clint oli õnneks terve aeg minuga, isegi kui olin öelnud, et tal on vaba voli olla kus tahab, aga ikkagi püsis ta minuga. Sel ajal kui arst minuga tegeles, pidi Clint muidugi ikkagi ooteruumis olema. Peale veidikest ootamist olid analüüside vastused teada. Olin täiesti terve, mis oli lapse seisukohalt väga hea. Siiski pidin hakkama hommikuti võtma vitamiini kapsleid ja ennast võimalult palju tööst ja stressist eemal hoidma. Sellega seoses tuligi mulle meelde üks asi. Töö. Istudes Clintiga koos autosse, hakkasin mõtlema kuidas oma olukorrast Furyle teatada. Kuidagi imelik oleks olnud minna ja lihtsalt öelda: Direktor Fury, ma ei saa rohkem tööle tulla kuna ma olen rase.....õnnistatud olekus....seeme mullas.....
Kallis, mille pärast sa ometi nii pingsalt mõtled? kuulsin Clinti küsimust.
Ma ei kujuta ette kuidas Fury mu uudise peale reageeriks. laususin mureliku tooniga.
See on kõige väiksem mure. Ma tegelen sellega ise.
Miks mitte mina? Saakski veel viimast korda baasis käia, kuna peale seda ma vist rohkem ei jõuagi.laususin küsiva pilguga.
Kuidas arvad. vastas mees ikka veidi rahulolematu ilmega.
Praegu mõtle kuidas mind oma äiapapa ja Maxi eest kaitsta. laususin kohe kui olime jõudnud mõisa ette. Astusime autost välja ning mõisa jõudes kuulsingi tuttavaid hääli.
Alexandra! naeratas Max laialt, paps tundus end kuidagi rohkem rahulikuna hoidvat.
Ärge teda kallistades pigistage.lausus Clint enne kui kumbki minuni jõudis. Mõlemad kallistasid mind õrnalt, nagu võiksin iga hetk puruneda.
Nii õrnalt poleks ka vaja olnud. naeratasin kergelt. Andke andeks härrased, aga mul on veel toimetusi.
Näh...Sa alles tulid ju? asus Max protesteerima.
Töö asjad. Mul on vaja teade viia ja natuke lobiseda ja tulengi tagasi. laususin vastu.
Tulen kaasa? küsis Clint koheselt.
Sina poiss, meil on rääkida vaja. lausus paps tõsise häälega. Clint paistis olevat veidike ebakindla ilmega aga noogutas.
Ta ei tükelda sind ära. Näeme hiljem. laususin Clinti korraks huultele suudeldes ja auto võtmeid tema käest ära võttes.
Njah. Näeme hiljem. lausus ta vastu, näol kutsika pilk. Jäin Maxi ja isa poole vaatama, saates mõlemale ähvardava pilgu ning alles siis kõndisin uksest välja. Istusin autosse ja enne mootori käivitamist tegin kõne baasi.
*
Astudes baasi pinnale, tekkis kuidagi kummaline tunne, et see võib olla viimane kord kui oma jala sinna tõstsin ja kohe pikaks ajaks. Kõndisin rahulike sammudega edasi kuni juhtruumi, kus märkasin Furyt seljaga minu poole seismas. Kõndisin hääletult tema kõrvale, lastes pilgul üle ruumi lennelda.
Meeldiv teid taas siin näha agent Cloyde. Mis oli teie külastuse põhjus? küsis ta pilku ikka kauguses hoides.
Tulin teatama, et mind ei saa siin pikka aega näha olema. laususin õrna närvilisusega.
Probleemid agent Bartoniga? küsis ta peale hetkelist vaikust.
Positiivsed probleemid, kui nii öelda. vastasin õrna naeratusega.
Mida te sellega mõtlete? küsis ta alles siis minu poole vaadates. Hoidsin pilgu ikka arvuti taga töötavatel agentidel. Mu naeratus muutus ise suuremaks.
Rasedus. laususin lühidalt, pöörates end alles siis Fury poole, suutmata ta näost lugeda ühtegi emotsiooni. Veidi aja pärast tekkis ta näole midagi veidi naeratuse ja hämmingu laadset.
Õnnitlen. ütles ta ainult ja tegi midagi mida ma poleks temalt iialgi oodanud. Ta kallistas mind.
Sain ikka uue osa üles....huh.
Loodan et meeldib. Kui teil omal tekib mõtteid, mis võiksid siin kasuks tulla, siis andke teada.
YOU ARE READING
Varjutus
FanfictionKogu lugu käib peategelase Alexandra pilgu läbi, kes on elus läbi elanud rohkem kui keegi oskaks aimata. Tema ainsaks pereks on Max, kelle ta väga noorena halva elu küüsist päästis ja enda hoole alla võttis. Mis juhtub, kui kokku panna üpriski kange...