Oh jah, mul on nüüd mingi aeg väga palju tegevust nende parandamisega. ohkasin Maxi kõrval tööruumi sisse minnes, vaadates ikka veel mõlkidega ja suuremate kahjustustega autosid. Lamborgini esi ots oli korralikult lömmis ning minu Camaro külg oli samuti tugevalt kahjustatud.
Max, kas sul on plaanis kunagi ka juhiload teha? küsisin Mustang Shelby kapotile toetudes.
Kindlasti. Mis siis? küsis ta vastu.
Siis saad minult tasuta auto. Hea käitumise eest võib-olla isegi mitu. andsin vastuse, mille peale ta näole tekkis kõrvast kõrvani naeratus.
See on küll hea uudis. hoidis ta end rahulikumana.
Aga mul on veel üks küsimus. Kust tuli Kawasaki z800? Ma ei mäleta et oleksin sellise asja kusagilt äkki võitnud või ostnud. küsisin musta ja tumerohelise kaherattalise masina poole viibates.
See on Dani süü. Ta rääkis midagi varajasest sünnipäevakingist peale seda kui ta autod oli kohale toimetanud. vaatas Max masina poole.
Tore, siis ma tean millega täna tööotsa järel luusida. ütlesin masina juurde minnes ja seda uurides. Ausalt öeldes ei jaga ma kaherattalistest kuigi palju. lisasin kerge ohkega.
Võid öelda, mis tööots? küsis Max motika peale toetudes.
Kui sa kellelegi välja ei ütle siis muidugi, aga on turvalisem kui ma seda ei tee. ütlesin vabandava pilguga.
Siis ma parem ei uuri. ütles ta käsi rinnal risti pannes ning ukse poole sammuma hakates.
Max, anna andeks aga see on tõesti su turvalisuse huvides. laususin talle järgi.
Pole hullu. Edu sulle sihtmärgiga. pööras ta end korraks ümber ja lahkus siis. Mul oli tunne, et Max oli mu tegemistest rohkem huvitatud ning suhtus kõigesse rahuliku meelega, kuigi õigem oleks olnud vastupidine. Ehk oli ta lihtsalt sama külma närviga nagu mina?
Võtsin motikaga sama tooni kiivri kätte ja asetasin motika istmele. Käisin korraks veel enda toas, pannes juuksed tugevasse krunni ning otsustasin ka riided vahetada. Panin selga tavalise nahktagi ning lisasin ka nahkkindad. Lükkasin paari nuge saapa säärde varju ja olingi taas tööruumis. Istusin motika selga, käivitades selle mootori ning tõmbasin kiivri pähe.
*
Nüüd tuleb oodata millal see tüüp nähtavale ilmub. mõtlesin tee ääres seisma jäädes, viibides ühest suurest hoonest veidi eemal. Mingi hetk pidi see otsitav tüüp välja tulema. Jätsin mootori seisma ning naaldusin veidi tahapoole. Oleks pidanud ajakirja kaasa võtma. mõtlesin kerge muigega, avastades kui kiiresti mul igav hakkas. Inimesed sammusid minust mööda, nii mõnigi vaadates minu poole. Uskuge või ei, aga üks tüüp kõndis minu kõrvale ning nagu ma aru sain tegi tema semu kõrvalt pilti.
Ameeriklased suudavad nii realistlike skulptuure teha. Uskumatu. lausus sama kummalise aktsendiga vennike, kes minu kõrval seisis ning naeratas. Otsustasin end liigutada, vaadates äkitselt ehmunud pilguga mehe suunas.
Tere. ütlesin viisakalt ning pöörasin pilgu tagasi hoone ette.
Omg! Ma pidasin teid kujuks! Andke andeks. Kena päeva jätku. ütles mees minu kõrvalt eemale sörkides, samas kui ta sõber oli naeru kätte lämbumas. kui väljas hakkas juba pimenema märkasin sihtmärki. See oli hallikas pruunide juustega vanem mees. Vanus võis olla 40-50. Üpriski pikka kasvu ning kandis musta tooni ülikonda, silmade ees musta tooni päikseprille. Väga imelik, kuna väljas oli juba üpriski pimedaks läinud.
YOU ARE READING
Varjutus
FanfictionKogu lugu käib peategelase Alexandra pilgu läbi, kes on elus läbi elanud rohkem kui keegi oskaks aimata. Tema ainsaks pereks on Max, kelle ta väga noorena halva elu küüsist päästis ja enda hoole alla võttis. Mis juhtub, kui kokku panna üpriski kange...