Varjutus

Varjutus 29 Aja veetmine väikese vennaga

Aeglaselt mööda koridori kõndides, panin oma kõrva väikese seadme, millega sai teistega ühenduses olla. See oli algul harjumatu. Märgates ülekuulamis ruumi ust, lasin kerge ohke üle huulte. Kõndisin rahuliku meelega ruumi, kus oli kaks tooli, üks laud ning vasak sein nägi välja nagu suur peegel. Ehk aimasite, et see polnud peegel vaid klaas, mille taga võis peaaegu üks kõik kes kuulata seda, mida ruumis räägiti. Ühel toolil teisel pool lauda istus tumepruunide juustega mees. Ta silmad olid sama tooni hallikas sinised nagu minul. 

Tere jälle. laususin teisele toolile istudes, toetudes lauale.

Tere. vastas ta tooli seljatoele toetudes.

Kas sind piinati? Sa näed üpriski pahane välja. otsustasin alustuseks küsida.

Küsiti päris palju asju. vastas ta käega laupa hõõrudes ning siis käsi lauale asetades.

Anna andeks, aga nüüd küsin mina ka. 

Selle võib isegi ära kannatada. tekkis kerge naeratus ta näole. 

Kuidas sa mu leidsid? alustasin küsimisega.

Juba aasta tagasi, aga ei julgenud sinuga vestlema hakata. Sa tundusin tol ajal tööse pühendunud välja ning ma ei tahtnud noaga kõris või südames lõpetada. Millegi tõttu jahtusid veidi maha ja tegin selle sammu edasi. vastas ta pikalt, olles justkui oma argusest esimesel võimalusel minuga rääkida häbistatud. 

Õige tähelepanek. Ma ei taha midagi su minevikust teada, aga ma tahaks teada, kas sa oled praegu mõne agentuuriga seotud? esitasin järgmise küsimuse.

Ei. Ma tegutsen üksi. vastas ta seekord lühidalt. Jäin hetkeks uue küsimuse peale mõtlema.

Hmm....Kas tahad ehk ise küsida? toetusin seljaga vastu seljatuge.

Kui lubad siis ikka. Kas see on tõsi, et sul on Ameerika kodakondsus ja ütlesid lahti Vene omast? esitaski ta küsimuse. 

Tõsi. Esimene tõend oli võlts, aga siis tegin õige ära ja sain uue kodakondsuse. Kas see pahandab sind? küsisin kulmu kergitades

Ei tea öelda. Sa sündisid venelasena aga elama hakkasid ameeriklasena? Eks see ole sinu otsus. ütles ta Hingelt jääd ikkagi ju venelaseks. 

Ma tegin seda selleks, et mul oleks siin lihtsam elada ja toime tulla. 

Kuhu su tiivad kadusid? küsis ta järgmisena.

Need käivad ära. See on pikem lugu, aga teen lühidalt. Mulle opereeriti selgroosse kolm ühenduspunkti. Tiivad olid ühe mu sõbranna projekt, millega koos tegelesime ning saime sellega ka hakkama. vastasin vaikse muigega.

Muljet avaldav. Aga mul on veel üks küsimus. Võin ma sind tütreks kutsuda nagu ma seda siis tegin kui väike olid? jäin ta küsimuse peale mõtlema.

Mina pole selleks valmis. Mul on mõtlemisaega vaja. Praeguseks on küsimustega kõik. ütlesin püsti tõustes ja ruumist väljudes. Asetasin sõrme kõrvas oleva aparaadi nupule.

Mina lõpetasin. Ärge talle ikka veel viga tehke või  ma tekitan kolmanda maailmasõja. ütlesin mööda koridori oma toa poole kõndides.

Selge. kostus lühike vastus. 

*

Agent Cloyde! Me suudsime Martin McBay asukoha kindlaks määrata. Ta oli vahepeal suutnud minema lipsata. teavitas Fury mind kohe kui olin juhtruumi sisse astunud.

Oh. See on küll hea uudis. Olekski aeg tal kael murda. Saaksin ehk teada, kus ta täpselt on? 

Ei. McBayga juba tegeletakse. Teil soovitan praegu tema kõrvaldamine ära unustada.  sain vastuse, mis mu meele hoopis halvemaks muutis.

Mul on temaga veel lõpetamata arved. Varem või hiljem löön ma ta ikkagi maha. laususin korraks suurest aknast välja vaadates. Kui sobib, siis ma läheksin täna tagasi maa peale? 

Annan teada, kui midagi muutub. sain Fury loa lahkuda. 

Tänan. lisasin juhtruumist välja minema hakates. Kõigest 10 minutit hiljem olin tiivad enda külge ühendanud ja baasist lahkunud.

*

Max! Ma olen tagasi kodus! hõikasin taaskord üle maja, kuuldes seekord jooksusamme.

Tead, sa oled hakanud mind päris tihti üksi jätma. Kuidas sa julged minuga nii käituda? lausus Max trepil seisma jäädes, vaadates mind süüdistava, samas ka rõõmsa pilguga.

Anna andeks kullake. Mul on koguaeg midagi teha. Ma luban, et täna õhtul olen kodus. Sobib? küsisin tema poole üles vaadates. Ta manas näole pingsalt mõtleva pilgu.

Mmmm.....nõustun. Kuidas oleks, kui meenutame neid õhtuid enne kui sa tööse uppusid? tegi ta ettepaneku.

Lauamängud ja filmide vaatamised? Need olid toredad küll. laususin trepist mööda kõndima hakates, täpsemalt öeldes köögi suunas.

Jah. Lauamängud on igavad, vaataks hoopis filmi? sörkis ta trepist alla ning minu järel suurde kööki. Lülitasin tuled põlema.

On elutoas üldse mõni? küsisin kappe üle vaatama hakates. 

Ma lähen vaatan. sörkis Max köögist välja. 

Õnneks on kappides üht ja teist olemas. mõtlesin vaikse ohkega, märgates peagi ühes kapis suurt virna popkorni pakke.

Miks neid nii palju on? küsisin kulmu kortsutades, võttes 5 pakki välja. Kuulsin samme kööki sisenemas.

Isegi leidsin mõned. Ma arvan et eelmine omanik jättis need siia. Olemas on Roheline miil, Gladiaator, Kill Bill kõik osad.....nii palju vana kraami.......Mida vaatame? küsis ta plaate lauale pannes.

Kill Bill, kui sulle sobib. Millalgi tuleks minna ja uuemad filmid hankida. ütlesin popkornipakke kilest välja tõmmates ning üht korraga mikrolainahju pannes. Max otsis samal ajal välja kaks suurt kaussi ja asus külmikust midagi otsima.

Tundub et eelmine omanik oli ka nii kena ja ei jätnud külmikut tühjaks. naeratas Max üle külmiku ukse.

See on küll hea uudis. laususin lauale istudes.

*

Kell oli 2.45 kui Max oma tuppa ära läks. Koristasin elutoa laualt asjad ära, viies need kööki ning suundusin isegi oma tuppa. Käisin pesemas, panin selga oma musta värvi aluspesu ning peale ainult ühe triiksärgi. Mul polnud und ning üritasin endale mingit tegevust välja mõelda.  

Küsimusi pole....äkki järgmine kord on.