Peaaegu kohe peale Kathy lahkumist otsustas Max välja minna, öeldes et saab mõningate semudega kokku. Enne kui ta lahkus, kallistas ta mind tugevalt. Jooksin oma tuppa, võttes voodi alla jäänud nugadega vöö välja ning jätsin selle voodile. Käisin pesemas, riietusin ning kuivatasin juuksed. Selga panin musta värvi kitsad teksad, põlvedeni ulatuvad saapad, musta tooni särgi. Juuksed tõmbasin hobusesabasse. Võtsin kätte nugadega vöö ja nahktagi. Telefoni toppisin teksade taskusse. Sörkisin siis alumisele korrusele tööruumi. Peale poolt tundi pooliku auto kallal töötamist, kuulsin oma telefoni helisemist.
Jah Danielle? võtsin kõne vastu.
Preili, teile tuli külaline. kostus vastu Danielle´i hääl. Pühkisin käed puhtaks, panin nugadega vöö pluusi peale ja siis nahktagi peale ja lahkusin ruumist ülemisele korrusele. Jõudes välisukseni, märkasin juba varem kohatud agent Coulsonit.
Tore teid jälle näha agent. tervitasin kerge naeratusega.
Tere. Olete valmis? küsis ta kerge naeratusega.
Jah. Ma pean nüüd lootma jääma, et mu majas pidu pidama ei hakata. ütlesin pigem iseendale, aga kuulsin Coulsoni kerget naeru turtsatust.
Kas Fury on mingi väga jube tegelene? küsisin ühte kolmest musta tooni autosse istudes.
Ei, kui sa just teda vihale ei aja ja korraldusi ei täida. sain ka vastuse, kui Coulson ette kõrvalistuja kohale istus.
Siis läheb vahepeal lahinguks. Mulle ei meeldi eriti kui mulle otseseid käske antakse. vastasin koheselt ning kinnitasin turvavöö.
----------------
Jõudes peale lühikest autosõitu ühele mitte kõige tavalisema välimusega väikelennukile, oligi peale veel veidi aega kestnud lennusõitu kohale jõudmine suurele lendavale objektile. Astudes väikelennukist välja, jäin seisma ning ümbrust jõllitama.
Püha püss......pomisesin vaikselt ning hakkasin agent Coulsoni järel edasi minema. Jõudes lendava objekti sisse ning juhtruumi moodi kohta, ei suutnud ma pilku millelegi kindlale pidama saada. Kõik oli nii uus ja huvitav.
Preili Cloyde. Tore teada et otsustasite pakkumise vastu võtta. kuulsin äkki võõrast häält endast kõigest 2 meetrit eemal. Pöörates pilgu rääkija poole, märkasin pikka kasvu tumedanahalist meest, kelle puhul ei suutnud märkamata jätta silmaklappi.
Direktor Fury, on hea teada, et ma olen siia oodatud. laususin vastu ning lasin pilgu uuesti mööda ruumi käima.
Kuna sa oled siin uus, on vaja teil läbi viia ka mõned katsed. Nagu me praegu teie kohta teame, on teil head oskused nugadega? kostus küsimus.
Jah. Ma pole veel kordagi sihtmärgist mööda visanud. Millal katsed hakkavad? küsisin koheselt ka vastu.
Varsti. sain lühida vastuse.
Alexandra Cloyde? Millal sa jõudsid? kuulsin juba tuttavat häält, pöörates pilgu hääle suunas.
Natuke aega tagasi. Ma ei teadnud et ka teie mind ootasite, härra Stark. laususin kerge muigega.
Ei oodanud, aga uut isikut pardal on ikka huvitav tervitada. ütles ta vastu.
Hea, et suudate teineteise seltskonda taluda. lisas Fury ning kõndis eemale.
On siin huvitavaid inimesi veel kusagil ringi jalutamas? küsisin veidi eemal oleva laua juurde sammudes ning toolile istudes.
Tiim on kõikjal laiali ning ma ei usu et sa agentide seast kedagi huvitavamat leiad. tuli vastus mille peale ma kulmu kergitasin.
YOU ARE READING
Varjutus
FanfictionKogu lugu käib peategelase Alexandra pilgu läbi, kes on elus läbi elanud rohkem kui keegi oskaks aimata. Tema ainsaks pereks on Max, kelle ta väga noorena halva elu küüsist päästis ja enda hoole alla võttis. Mis juhtub, kui kokku panna üpriski kange...
