Varjutus

Varjutus 75 viimane osa

Olin enda kahjuks unustanud ära, et Clintil oli järgmisel päeval puhkepäev. Kaksikud esitasid soovi vanaisale külla minna ning sinna jäid nad terveks päevaks. Jõudes tagasi oma koju, istusin tükk aega tuima ilmega terrassil, kuni tagasi tuppa lonkisin.

Oled maha rahunenud? küsis Clint end diivanilt püsti ajades.

Ei. turtsatasin tusaselt, suundudes ukse poole, kui Clint mu randmest kinni haaras ja paigale sundis. Lase lahti! Sa teed haiget. kähvasin end vabaks tõmmates.

Vabandust. Aga sa ehk lõpetad sellise käitumise? 

Kuidas ma siis käitun? küsisin tema ümber kõndima hakates. Lapsikult? Õelalt? Jonnakalt? Nagu venelane või nagu enda lapsi kaitsev ema? jäin seisma ja jäin tema vastust ootama.

Sa reageerid üle. tuli lühike vastus. Mul polnud kavaski oma lapsi vabatahtlikult SHIELDile anda, aga natuke enesekaitsetreeninguid kuluks ikkagi ära. asetas ta käed õrnalt mu õlgadele.

Nendega saab ideaalselt ka kodus tegeleda ning siis kui lapsed on natuke vanemad kui 6. Neil on vaja hakata koolis käima. muutusin rahulikumaks.

Kui nad on piisavalt vanad, tuleb meil neile ikkagi rääkida ära kogu tõde. Me ei saa kõike nende eest igavesti varjata. lisas ta vaikse ohkega. Põimisin oma käed tema ümber, toetades pea tema õlale.

Anna andeks, et ma eile ja täna nii keema läksin. otsustasin vabandada.

Ma olen sellega varasemast ajast harjunud. Sa olidki meil kuidagi väga pikka aega vaikne. suudles ta mind korraks huultele ning naeratas.

*

Tekkinud oli taas rahu. Kõik hakkas minema vana rada pidi nagu varem. Tundus, et kõik oli täielikult korras. Mul oli siiski mingi halb aimdus, et see ei ole väga kaua aega kestev. 

Iga lõpp on uus algus

Paraparaparaa ongi viimane osa. Väga lühike..andke andeks. Hakkan millalgi uue jutuga tegelema. Loodan, et sellest ei tule jälle fanfic :D Mul tekkis uue jutu mõte eelmisel nädalal, aga suurema tõuke sai laupäeval. Ma ei anna veel ühtegi vihjet uue jutu sisule.

Mida arvate, mis võib jutu tulevikus juhtuda?