Varjutus

Varjutus 36 Taaskord võitlus ja viigiline seis

Tuli tunnistada, 1969 aasta Chevrolet Camaro SS oli täiesti õnnestunud projekt. Sain proovisõidu ära tehtud siis kui Danielle´i ära tõin. 

Alex, kas sul on see kõik kaardistatud? Ma eksin siin kusagil kindlasti ära. lausus ta uksest sisse astudes, vaadates enda ümber olevat veidi ehmunud pilguga.

Me Maxiga kasutame põhiliselt ainult seda külge majast. Ülejäänud suurt osa pole isegi julgenud üksi uudistama minna. Muide...kaardistamise mõte polegi nii paha mõte. ütlesin teda trepi poole suunates. 

Sul mahuks siia vist terve osariigi rahvas elama. pomises ta ikka hämmingus ilmega, lohistades oma kohvrit enda järel.

Ei usu. Külalistetube pole nii palju. Kui tahad oma toas midagi muuta, siis sul on vabad käed. Ära ainult seinu maha lõhu ning lagi kui ka põrand peavad olema samuti terved koos akendega. ütlesin tema toa ukseni jõudes. Ta kõndis oma tuppa sisse ja saatis mulle pahase pilgu.

Mu sõbranna korter on sama suur kui see tuba.  ütles ta veidi pahase häälega.

Laiuta aga. Kui midagi vajad anna teada kasvõi helistades, kui sa mind ise ei leia. ütlesin ust sulgedes ja ruumist väljudes. Mu telefon hakkas taskus võrisema. Õngitsesin ta taskust välja võttes kõne vastu.

Kuulen teid direktor. ütlesin enda toa poole sammudes.

Kas te saaksite tulla kohe baasi? küsis Fury oma tõsise häälega.

Praegu? küsisin toa ust lahti lükates, kulm kortsus.

Praegu

Lendan kohale.....nii veidi aja pärast. laususin vaikse ohkega. Kõne lõpetati ja asusin riideid vahetama, milleks läks mul ligikaudu 12 minutit. Lippasin garaaži korrusele, saates Daniellele sõnumi, et lähen välja ja ta peab üksi veidi aega hakkama saama. Õnneks olid mu tiivad tööruumis olemas ning kinnitasin need omale selga. Liigutasin neid natuke ja kõndisin välja, sirutades tiivad täies pikkuses välja. 

*

Saabusin, direktor. ütlesin juhtruumi sammudes.

Kaua läks aga kohale jõudsite, hea seegi. lausus ta end minu poole pöörates. Teile on missioon. lisas ta.

Millal? küsisin koheselt.

Homme ning sa ei lähe üksi. lisas ta. Aimasin juba ette, et see ei saa hea olema.

Kes see teine isik on? küsisin taaskord

Agent Barton. tuli vastus mida ma kartsingi tulevat. Mis kuradima ebaõnn mind viimasel ajal jällitas?!

Aina paremaks läheb. Kas keegi teine ei saa minu asemel minna? Või tema asemel? küsisin kulmu kortsutades.

Selleks missiooniks on vaja kedagi kes teab mida teeb. Soovitan teil ka eraelu tööst eemal hoida.  ütles ta pahurama pilguga. Ok...see hirmutas isegi mind.

Ma olen nagunii nurka surutud. Teie võit. laususin käsi allaandes üles tõstes. Kõndisin ruumist välja ning oma väikesesse tuppa. Mul hakkas arvatust kiiremini igav ja tõmbasin trenni riided selga. Juuksed tõmbasin tugevasse hobusesabasse. Kõndisin rahuliku meelega mööda koridore kuni jõudsin treeningruumi. Tundsin vaevata ära kaks häält. Üks mis ärritas mind, teine mis toimis vastupidiselt. Barton oli taas Maxi võitlema õpetamas. Kohe kui ruumi astusin, jäid mõlemad minu suunas vaatama. Max pühkis käe seljaga laubalt higi ning jälgis meid mõlemaid kahtleva pilguga.