Varjutus

Varjutus 11 - Teine võidusõit

Kus on Max? küsisin politseijaoskonda jõudes ning laua juurde seisma jäädes, vaadates otsa laua taga istuvale mundris naisele.

Kas teie olete proua Cloyde? küsis ta vastu lauda toetudes.

Preili mitte proua, aga jah. vastasin küsimusele.

Ja te olete Maxmilian Cloyde´i õde? küsis naine uue küsimuse.

Jah. Vanem õde ja ainus hooldaja. Kas ma saaksin temaga nüüd rääkida, palun? muutusin aina kärsitumaks. Vastust mu küsimusele suuliselt ei tulnud. Too naine tõusis oma laua tagant püsti ning minu kõrvale, viibates mind endale järgnema. Kõndisime mööda mõningatest ruumidest ja ülekuulamis ruumi, kus Max laua taga istus ning peaga vastu lauda toetus.

Saate 10 minutit rääkimiseks ning siis otsustage kas maksate kautsioni või ei. lausus naine ruumist väljudes ning ust sulgedes. Selle peale vaatas Max hirmunud pilguga minu poole. 

Ma tean, et olukord tundub sinu jaoks kohutav aga ära löö mind maha. ütles ta käsi allaandlikult üles tõstes. Olin kohutavalt halvas meeleolus ning oleksingi tahtnud talle paar vopsu anda, aga koht kus olime oli vale.

Tead, noormees. Olgu see esimene ja viimane kord mil ma su haleda taguotsa politsei käest ära päästan. suunasin sõrmega tema suunas.

Ma luban. ütles ta alandlikuma tooniga.

Aja end nüüd jalule. Ma lähen ajan asjad korda, sina oled seni siin või ma tõesti annan sulle kolaka kirja. ütlesin uksest väljuma hakates.

*

Tänan tõesti Max et sa andsid mulle võimaluse kautsion kinni maksta. Ma oleksin võinud selle eest mõned uued osad autodele osta! kähvasin Maxile tagasi majja jõudes.

Kes sul käskis seda ise ära maksta? Ma oleks ise ka hakkama saanud! nähvas Max natuke rahulikumalt vastu.

Millega? Sa ei käi tööl vaid koolis! Pidid sa minema ise neid kolme torkima!? Ma tõesti kahetsen et sulle võitlemist õpetasin. asetasin oma käe laubale, pöörates end Maxi suunas.

Ka seda ei käskinud keegi sul teha. ütles ta võiduka naeratusega.

Minust ei suuda sa äbarik ikka jagu saada. ütlesin ülbe naeratusega. Kuulsin äkki köhatust, mis mulle meenutas, et ma ei jätnud maja lahkudes üksi.

Al, kes see on? küsis Max Bartoni poole vaadates.

Ära uuri nii palju Max. See härra oli nii kena ja oli mulle abiks, et saaksin sind politseijaoskonnast ära tuua. andsin Maxi õla pihta õrna vopsu. Vabanda et pidid seda väikest erimeelsust pealt kuulama. ütlesin Bartonile ning lükkasin Maxi trepi suunas. Ning sina Max oled koduarestis terve nädala. Ma lasen Danielle´il ja Kathyl sind jälgida. suunasin veel ühe pahase pilgu Maxile.

Oleks ma seda teadnud, oleksin jäänud pigem trellide taha. kuulsin Maxi vaikset pominat. Peale kerget ohet jäime Bartoniga teineteisele otsa vaatama.

Me peaks tagasi minema. lausus Barton ning kõndis uksest välja.

*

kell oli umbes 11, kui jõudsin oma väikesesse ruumi ,,Lendava Hollandlase " pardal. Kui soovite teada, mida ma ülejäänud aja tegin, siis rääkisin juhtruumis laua taga Starkiga erinevatest automarkidest. Sain nii mõneltki ringi kõndivalt agendilt kummalisi pilke.