Varjutus

Varjutus 68 Pulm

Olime jõudnud juba poole tee peale, kui auto kapoti alt hakkas välja pressima valget suitsu, mis tuli kummalise lõhnaga koos. Autojuht pööras tee äärde jättes auto seisma, näol paaniline ilme. Ta hüppas autost välja ja tõstis auto kapoti üles, lastes välja tohutu valge pilve. Ta tammus seal ees tükk aega, kunik mu kannatus katkes.

Okei, Max lase mind välja. Mida kuradit ta seal tammub!? laususin tagasi hoitud vihase tooniga.

Ära kapoti alla surkima mine. Sul on ikkagi valge kleit seljas.lausus paps. Ulatasin tema kätte lillekimbu ning läksin Maxi järel autost välja. 

Mis viga on? küsisin auto ette jõudes.

Eeh...ma ei tea. vastas mees närvilise ilmega.

Kuidas sa ei tea!? Sa oled autojuhi ametil! Sa peaksid midagigi ju ometi autode kohta teadma! pistsin pröökama. Tundsin kuidas Max oma käe mu õlale pani, justkui soovitades mul rahuneda. Lükkasin autojuhi auto eest eemale, uurides siis vea asukohta. Lõin käega vastu auto esiosa, saates autojuhile veidi rahulikuma ilme.

Radikas on auk. laususin raske ohkega.

Mmm... mõmises mees vastu.

Kui suur auk on? küsis Max koheselt, seistes minu kõrvale.

Umbes 2 sentimeetrit. Meil pole millega seda lappida. vastasin sõrmega augu poole suunates, kust tuli ikka veel peene nirega vett välja.

Näts aitaks? küsis Max taas. 

Peaks piisama, aga on sul nätsu kaasas? esitasin küsimuse vastu, vaadates poisile lootusrikkalt silma.

Ma küsin papsilt. lausus ta korraks eemale sörkides.

Mis kell on? küsisin paigale kivistunud autojuhilt.

Eee...viis minutit läbi 3. vastas ta aina närvilisemaks muutudes.

Kurat võtaks!! Ma jään oma pulma hiljaks! kiljatasin rusikaga vastu autot lüües.

Hei hei! Rahune Alex. Näts on olemas. tuli Max minu juurde tagasi, tema järel isa. 

Hakake elu eest närima või see on viimane asi mida te teete. Sina! Kobi autosse. saadsin autojuhile ühe kurja pilgu.

Kindel et minu abi po... 

Kao autosse! käratasin valjemalt. Ta täitis mu korralduse, istudes paigale tardunult autosse.  Suudsime radikas oleva augu nätsuga kinni plaasterdada, aga nii väikese alles olnud vee kogusega ei oleks auto ikka edasi liikunud. Õnneks oli kõrval kraav, kus isegi nirises mingi kogus vett. Lõpuks ometi oli ka autojuhist kasu. Tema käest sai plastpudeli, millega vett radikasse valada sai. Täitsime radika ära ning võtsime veega täidetud pudeli kaasa. Saime sihtkohani välja sõidetud. Olime laulatustseremooniaks välja valinud koha pargis. Ühe kena valge katusealuse, kuhu oli juurde viidud ka pingid külalistele. Hoidsin kleidi ääri üleval ning hakkasin jooksma nii kiiresti kui kontsadega võimalik oli. Lilled olid jäänud Maxi kätte. Suudsime  jõuda sündmuskohani, saades koheselt kõigi pilgud.

Ja pruut saabus! kraaksatas keegi kutsutuste seast, arvatavasti Kathy. Mu pilk jäi pidama tükk maad eemal seisval Clintil. Märkasin ta ärevat ilmet, kergendusohet, seejärel naeratust ja siis valget värvi ülikonda mida ta kandis. Max lükkas lilled mulle kätte ning läks isa kõrvale pingile. Tundsin kuidas mu süda kiiremini kloppima hakkas. Kõndisin aeglaselt Clinti kõrvale, vaadates talle otsa.

Vabandust et hilinesin. Tekkisid probleemid trantspordiga. laususin vabandava naeratusega.

Ära muretse. Pulmaisa on samuti veel kadunud. lausus ta kerge muigega, võttes mu käest õrnalt kinni. Kergitasin kulmu ning vaatasin Kathyle otsa, kes ainult õlgu kehitas ja midagi käekotist otsima hakkas. 

Mis saab kui ta ei jõuagi kohale? 

Siis tuleb leida keegi asendama. vastas ta mind tükk aega silmitsedes Kallis, sa näed kirjeldamatult kaunis välja. 

Samad sõnad. laususin vastu. Kathy kõndis meie ette, näol murelik ilme.

Tekkis probleem. Pulmaisa on kusagil teiselpool osariiki ning ma ei usu et ta kohale jõuab. Mis edasi? küsis ta kiiresti. Vaatasime korraks Clintiga teineteisele otsa.

Siis tuleb leida asendaja. vastas Clint.

Aga kes? uuris Kath koheselt. Lasin pilgul üle kohalolijate lennata, jäädes pidama ühel inimesel.

Stark. laususin lühidalt, sammudes nimetatud isiku suunas. Tony, meil on veidi abi vaja. laususin mehe juurde jõudes, saades talt uudishimuliku pilgu.

Mis probleem on? küsis ta vastu.

Pakkumine pulmaisaks? Aitad? Esialgne tüüp on kusagil teises osariigi otsas. selgitasin pikemalt. Tony vaatas kõige pealt Pepperi otsa, kes koheselt talle noogutas.

Teeme ära. vastas Tony püsti tõustes ja minuga koos Kathy ja Clinti juurde naasedes.

See probleem lahendatud. laususin kerge ohkega seistes Clinti kõrvale. Kuulsin Kathy samme eemaldumas. Tony seisis meie ette, näol imelik ilme. Saates korraks pilgu selja taha, märkasin Kathyt Pepperi juurde sörkimas, ulatades tema kätte ühed väiksemat sorti lehed mingi tekstiga. Järgmisena tuli Pepper kerge naeratusega meie juurde, ulatades teksti Tony kätte. Mida enam aeg edasi läks, seda närvilisemaks ma muutusin, ma ei tea miks. Enne kui Tony midagi öeldagi jõudis, haarasin Clinti käest kinni, põimides oma sõrmed tema omade vahele. 

Khm....Olete kõik täna kutsutud siia, selleks, et olla tunnistajateks kahe noore inimese ühisele otsusele hakata ametlikult jagama ühist olevikku, tulevikku ja probleeme koos rõõmude ja raskustega. luges Tony lehtedelt maha. Püha taevas.. ohkas ta vaikselt. Kiikasin tema käes olnud lehtedele ning nägin seal midagi pika luuletuse moodi olevat. Ta vaatas küsiva pilguga meile otsa, visates siis lehed üle õla. Kuulsin kuidas Clint kergelt muigas. Kus on sõrmused? küsis Tony uuriva pilguga meie vahelt mööda vaadates. Maxi kätte ulatati väike valget tooni padi, mille külge kaks sõrmust ühe paelakesega kinnitatud olid. Ta kõndis rahuliku kõnnakuga meie poole. Pöörasime Clintiga teineteise poole.  Harutasin esimesena ühe suurema sõrmuse paela küljest lahti, hoides seda oma sõrmede vahel.

Kas sina, Alexandra Cloyde, oled valmis loobuma oma perekonnanimest ja nõustud võtma Clint Bartoni oma seaduslikuks abikaasaks? Valmis teda toetama haige või tervena, nii rikkuses kui vaesuses? Ka siis kui ta hakkab imelikult käituma? lausus Tony kerge muigega.

Jah. vastasin Clinti silmadelt kordagi pilku ära võtmata, lükates hõbedase sõrmuse tema sõrme. Tekkis hetkeline vaikus, mille ajal Clint teise sõrmuse padjalt vabaks päästis.

Kas sina, Clint Barton, oled valmis loovutama oma poissmehe elu ja vabaduse ning nõustud võtma Alexandra Cloyde´i oma tiiva alla....vabandust, oma seaduslikuks abikaasaks, valmis teda toetama haige või tervena, nii rikkuses kui vaesuses?

Jah. vastas Clint sõrmust mu sõrme lükates. Järgmine paar sekundit kulus abieluregistreemispaberitele alla kirjutamisele.

Saad nüüd loa pruuti suudelda. lausus Tony Clintile naeratades.  Tundsin oma abikaasa üht kätt mu seljal, teist kaelal ning äkki kallutas ta mind allapoole, suudeldes mind õrnalt huultele. 

Uskumatu, et ma olen abielus. Abielus ja nüüdsest Barton. mõtlesin laia naeratusega.

 Suhteliselt amatöörilikult kirjutatud, aga tegin nii nagu oskasin, mäletasin ja teadsin. Võib juhtuda, et kusagil on kirjavigu- andestage.