Varjutus

Varjutus 34 Taas haiglatiivas

Alex....mis sinuga toimub? küsis Max mõne hetke pärast kui olime elutuppa diivanile istunud ja telekat vaatama hakanud. Tõmbasin jalad enda vastu, põimides käed nende ümber.

Ma ei tea täpselt, aga probleem võib olla ka seljas olevatest kontaktidest tuleva mõningase jääk ainega või nii.. ütlesin vastuseks, tundes seljas õrna tuikavat valu. Ma polnud oma vastuses kindel, aga see võis siiski ka olla üks põhjustest. Pool tundi ei rääkinud kumbki. Maxi pilk oli telekale suunatud, samas kui ma hoidsin oma silmad aknale suunatult. 

Ma pean täna mõneks ajaks ära käima. Saad üksi seni hakkama? teatas Max pilku mulle tuues.

Saan hakkama ja ei liigu majast kusagile. vastasin vaikse ohkega.

Kui midagi vaja on siis helista. Hoia telefon kogu aeg enda ligidal. andis ta korraldused. Noogutasin vastuseks, tõustes diivanilt püsti ja kõndisin uksest välja, trepist üles ja oma tuppa telefoni järgi. Kõndisin tagasi alumisele korrusele ja sealt edasi tööruumi. Mitu tundi järjest tegutsesin auto kokku panemisega, kuni tundsin väsimust. Toetusin veidi aega töölaua vastu. Ilma mingi põhjuseta hakkasid südame löögid tugevnema, kaasates sellega ebamugava tunde rinnus. Vajusin põlvili põrandale. Üritasin oma kätt laual oleva telefoni poole sirutada, aga ei ulatunud ning ma ei jaksanud ennast ka jalule ajada.

Mitte nüüd.. ohkasin kätt südame kohal hoides ja istusin põrandale, selg vastu lauda. Kuulsin telefoni võrisemist laual ning tänu võrisemisele liikus telefon rohkem laua ääre poole. Õnneks kukkus telefon üle laua ääre ning püüdsin selle kinni võttes kõne ruttu vastu.

Tere Lex. Max soovitas sulle vahepeal helistada ja uurida kas kõik on korras. 

Tunnistan ausalt....kõik ei ole korras. Tule ise või saada keegi, ma olen tööruumis. Tundub et probleemid südamega... laususin läbi hingeldamise ning kõne lõpetati. Lasin telefonil põrandale kukkuda, vajudes ise laua ette selili. Vaatasin terve aeg lakke, tundes südame lööke aeglaselt tagasi normaalseks muutumas. Kuulsin ukse avanemist ning jooksusamme. 

Lex, kas sa kuuled mind? Vasta! põlvitas Clint minu kõrvale. 

Kuulen aga ei jaksa liigutada. laususin pilku tema poole pöörates. Ma olin sellise liikumisvõimetuse tõttu hirmul.

Ta tuleb koheselt baasi toimetada. Kahtlustan et seekord on ta seljas olevad jublakad taas süüdi. Need eritavad ikka toksilisi aineid kuulsin Banneri arutlevat hääletooni.

Siis lähme. lausus Clint mind pruudi stiilis põrandalt üles tõstes. Püsi ärkvel. lisas ta juurde.

Siis esita küsimusi, et ma vastates ärkvel püsiks. andsin soovituse, üritades oma silmi lahti hoida, mis justkui kiusu pärast kinni tõmbusid. 

Eee....Mis on su lemmik värv? küsis ta Banneri järel majast väljudes. 

Kindlat lemmikut pole, aga meeldivad roheline, must, hõbedane, lilla, hall ja sinine. vastasin silmi lahti sundides. Vaatasin korraks eemale ja märkasin oma suureks üllatuseks maja ees olevat väikelennukit. Mõnda aega püsisin selle tõttu natuke rohkem ärkvel. Lennukisse sisse jõudes märkasin piloodi kohtadel Natashat ja üht agenti.

Mis temaga on? küsis Nat korraks üle õla vaadates.

Toksilised osakesed nagu üks kord varemgi juhtus, aga seekord mõjutab see rohkem tema südant. Ta võib selle tõttu südame infarkti saada, aga ma pole veel nii kindel. vastas talle Banner. Clint istus ühele lennukis olevale istmele, hoides mind ikka süles. Toetasin oma pea ta õlale ning käed panin tema ümber.

Küsi veel midagi. sosistasin talle kõrva.

Nimeta oma lemmik loom. ütles ta käsi tugevamalt minu ümber hoides. Lülitusin üle ainult tema ja minu vestlusele, kuulmata mida teised omavahel rääkisid.

Hundid on armsad ning eelistan kassidele koeri. vastasin silmi lahti hoides, silmitsedes mõnda aega ta kaela.

Mis su lemmik laul on? küsis ta uue küsimuse. 

See muutub vastavalt tujule. vastasin ilma pikema mõtlemiseta.

Mul on veel üks küsimus. ütles ta mu käest kinni võttes.

Küsi. pomisesin peaaegu hääletult.

Kas sa armastad mind? küsis ta tõsise ilmega.

Muidugi armastan.  vastasin enda vaba kätt tema põsele asetades ning õrnalt naeratades. 

*

Ärkasin justkui pikast unest, ere valgus halastamatult mulle silma paistmas. 

Kas ma olen taevas? küsisin õrnalt käheda häälega, kuuldes vastuseks kellegi muiet.

Looda sa. kostus vastu Starki hääl.

See kuradima valgus on nii ere.  porisesin silmi kinni surudes ja üritasin neid uuesti avada. Ajasin end aeglaselt istuma, tundes seljas õrna valu. Järgmisena ägasingi mõningase valu üle ning tegin mossis näo, mis Starkile nalja tegi. Näitasin talle lapsikult keelt ning toetusin seljaga vastu patju.

Ära vaata mind sellise pahura pilguga. ütles ta naeru kõkutades. 

Millal ma siit ära minna võin? küsisin vaikse ohkega.

Siis kui sulle luba antakse? vastas ta ikka ülimalt rõõmsa pilguga.

Ning kui selle loa saan, anna sulle laksu vastu pead. laususin ikka pahura pilguga. 

*

Nädal aega hiljem juhtus midagi, mis mulle kohe üldse ei meeldinud. Max teatas mulle, et on peagi agendiks saamas. See oli olnud midagi, mida ma tal ei lubanud, aga nagu näha oli ta mu keelust üle astunud. 

Palun saa aru, see on minu otsus. ütles Max kergelt pahase häälega.

Aga mina vastutan! Ma keelasin sul selle jamaga tegeleda! oli mu hääl keskmisest valjem. Ma olin üpriski vihane. See oli tegelikult pehmelt öeldud.

Mis toimub? küsis Clint ukse juures seisma jäädes.

Max astus mu keelust üle ja hakkab agendiks. Ta on minu vastutusel ja ma ei luba seda, mida ta teha kavatseb! vastasin vihaselt puhisedes.

Minu arvates on see hea mõte. Kui ta ise seda tahab, siis las teeb seda mida tahab. ütles Clint muretu häälega. 

Kelle poolel sa oled? küsisin vihase pilguga.

Ma ütlesin vaid oma arvamuse. lausus ta käsi rinnal ristates.

Keegi ei küsinud sinu arvamust! nähvasin vastu Aga kui sa kord alustasid siis lõpeta ka!

Tahad teada minu arvamust? Kullake, sa pead ka aru saama et kogu maailm ei tiirle sinu ümber. Sa pead laskma ka teistel oma tahtmist teha lausus ta otse välja.

Nii et ma olen üks suur viga? küsisin veelgi pahasemalt.

 Ainus viga on see, et sa ei taha kellelegi hingamisruumi jätta. ütles ta samamoodi otse.

Kuulge! Aitab mõneks hetkeks! sekkus Max, olles ääretult abitu pilguga.

Ei Max.....tal on õigus. Ma olengi egoistlik, enesekeskne ja käsutav ning see ma olen! Sa oleksidki võinud mul lihtsalt surra lasta! karjusin välja ning jooksin ruumist välja.

Lex! kuulsin ta häält mulle järele kajamas, kui ma mööda koridore eemale põgenesin.