Varjutus

Varjutus 61 Rahulik aeg

Olin Clinti juurest õhtuks ära aetud. Istudes oma toas, otsustasin oma isale helistada, jäädes hetkeks mõtlema ajavahele. Lõpuks jätsin arvestamise ikkagi kus see ja teine ning helistasin.

Issi? küsisin kohe kui kõnele vaikse haigutusega vastati.

Tere kullake. Kuidas läheb? küsis paps veidi unise häälega

Ei oska kommenteerida. Kameeleon on kõrvaldatud, Clint baasi haiglatiivas ja minu kohta on mul sulle ka uudis, vanaisa.laususin vihje.

Kelleks sa mind kutsusid? küsis ta veidi aja pärast, unine toon häälest kadunud.

Jah. Kuulsid õieti. Ma sain oma olukorrast isegi alles hiljuti aru ja kohanesin sellega veidi kuniks ma pidin baasi naasema. Clint sai kõige esimesena teada kohe kui ta ärkas. Sina oled teine ja küllap Max kolmas. Mõtle, ta läheb segaseks kui saab teada et temast saab onu. Ürita teda paigal hoida. laususin laia naeratusega.

Ma ütlen talle edasi. Räägi nüüd täpsemalt mis baasis juhtus. ütles ta veidi tõsisema häälega. Mida muud mul teha oli kui kogu lugu uuesti rääkida. Peale seda lõpetasimegi kõne ning käisin pesemas, pugedes peale seda voodisse. Hommikul oli esimene kiire külastus vannituppa. Peale seda läksin ühiskööki ja suudsin kuidagi ära süüa ainult ühe võileiva. Hoolimata ikka kestvast iiveldusest jäi toit ikka sisse. Suundusin edasi haiglatiiba. Hiilisin hääletult sisse ja võtsin koha sisse taas Clinti kõrval. Ta magas ikka veel. Märkasin ta lauba külge kleepunud juukseid. Sirutasin käe, et need laubalt ära lükata ja tundsin kui tuline ta oli.

Palavik. kortsutasin murelikult kulmu. Asetasin oma käe õrnalt ta põsele, tundes kuidas ta õrnalt võpatas.

Lex? kostus peaaegu hääletult üle ta huulte.

Ma olen siin. laususin ta käest kinni hoides. Anna andeks, et su üles äratasin.

Ära vabanda. Tühine asi. lausus ta õrna kulmukortsutusega.

Kas enesetunne on natukenegi paranenud? küsisin ettepoole nõjatudes.

Kuidagi külm on. lausus ta mulle otsa vaadates. Pugesin võimalikult tasakesi tema kõrvale teki alla, põimides oma käed ettevaatlikult tema ümber.

Kuidas nüüd on? küsisin natukese aja pärast.

Soojem. vastas ta oma käsi minu ümber pannes.Mul oli natukese aja pärast tunne, nagu oleksin ahjus. Mul hakkas kohutavalt palav kogu selle palavikulise soojuse tõttu mis Clintilt tuli. Siiski kannatasin selle ära ja jäime Clintiga koos isegi magama. Kaks tundi hiljem ärkasin üles selle peale, et Clint lükkas ühe juuksesalgu mu näolt kõrvale.

Kuidas magasid? küsis ta sosistades.

Palavalt. vastasin kerge naeratusega. Juhtus vahepeal midagi?

Peale ravimite ja hommikusöögi eriti midagi.

Miks sa mind üles ei ajanud? Oleksid saanud normaalselt süüa. küsisin kulmu kortsutades.

Toit ei lähe kuidagi kurgust alla. Tekitab kohati iiveldustunde. vastas ta kerge muigega.

Ega sina ka natuke rase ei ole? Mina ei suuda ka iivelduse tõttu eriti midagi süüa. küsisin kerge naeratusega.

Aga midagi sa ju ometi sööd? küsis ta pigem veidi ehmunud pilguga.

Muidugi. Aga mulle tundub, et ainult kindlat tüüpi toidud püsivad sees. Ja sina? küsisin vastu.

Täna hommikuses menüüs oli 1 salatileht ja klaas vett. lausus ta mõtliku ilmega.

Siis lõunasöögi ajal jälgin ise, et sa kogu toidu ära sööksid. Sa pead kusagilt paranemiseks jõudu saama. laususin pahurama pilguga.

Sina kasuta võimalust ja mugi. Kõikidel naistel ei ole sellist võimalust. lausus ta päris hea mõtte.

Eks paistab, kuidas nende iiveldustega on. Ehk peale lõunat see kaob ja saan normaalselt.....valimatult sööma hakata.laususin isegi mõtte peale muiates.Jäime teineteisele lihtsalt otsa vaatama.

Ma ei suuda uskuda et minust saab lapsevanem. Ongi siis keegi kellele vibu edasi pärandada. lausus Clint rõõmsa naeratusega.

Selle lapse elu saab olema üks paras seiklus.  laususin kerge ohkega. Me peame hakkama ka nime peale mõtlema.

Peab jah.

*

Kaks nädalat hiljem sai Clint haiglatiivast välja ja sain sõrmuse tagasi oma sõrme. Sealt maalt edasi elutsesin tema korteris, hoides tal silma peal ning sama tegi tema minu puhul. Mu kõht oli nüüd kergelt muhu kujuga, nagu oleksin ise nalja pärast kõhu ettepoole välja punnitanud, aga sellel polnud minu tahtega mingit seost. Olin hakanud lugema rasedusega seonduvaid raamatuid ja nende andmetel oli pisike mu kõhus umber maasika suurune...väike aga ikkagi lükkas kõhu kuidagi punni. Sama ootamatult kui mõte mõisa minna tuli, nii äkki ka läksime. Terve sõidu ajal ei öelnud meist kumbki midagi, kuniks jõudsime mõisa ette.

Kas see ei ole mitte Tony auto? küsisin võõrast masinat hoone ees märgates.

Tundub küll sedamoodi. vastas Clint autost väljudes. Seni kuni ma ikka mõtlemisega tegelesin, avanes minu poolne uks.

Tänan. laususin kerge naeratusega autost välja astudes. Kohendasin oma veidi lohvakat pluusi ja kõndisin Clinti kõrval hoonesse sisse. Kuulsime elutoast hääli ning jõudes sinna, märkasin kogu seltskonna kohalolekut.

Ja linnu leidsid ka lõpuks aja kohale tulla. kuulsin Tony kommentaari, mille peale lipsas üle mu huulte väike ohe. Tony veidi häirivale kommentaarile järgnesid kohalolijate tervitused.

Mida teie arvate, kas sünnib poiss või tüdruk? On erilisi nimede pakkumisi?