Mul on siiski üks küsimus. Kuidas sa suudsid hoonesse sisse saada, ilma et sa viga oleks saanud? küsis Max S.H.I.E.L.D. i baasi puhkeruumis diivanile potsatades, vaadates uudishimust äreva pilguga mulle otsa.
Ma tulin klaas kupli kaudu. Sadasin sisse ja küllap järsk ehmatus aitas. Pealegi lasin ma seal käiku väikese pommi. Ehk küsiksid sa nüüd midagi, mis ei meenutaks mulle eilset? tekkis mul tahtmine teemat vahetada. Vaatasin enda ette maha, istudes diivanile mis asus Maxi vastas.
Ma kuulsin Starkilt üht väikest uudist sinu ja ühe S.H.I.E.L.D.i agendi kohta. lausus ta äkki. Tõstsin pilgu tagasi üles, vaadates ta lõbustatud pilku.
Ära hakka torkima. vastasin hoiatavalt, toetades käed vastu põlvi, nõjatudes ettepoole.
Mind lihtsalt huvitab. Kaks eelmist korda mida ma mäletan läksid küll aia taha. Loodame et kolmandaga nii ei lähe. meenutas ta tõsisemaks muutudes.
Ma üritan teda peast välja saada, aga sina ja Stark uurite pidevalt. Ma keelan sul ja teisel geeniusel kosjakontori mängimise. ütlesin püsti tõustes. Max tõstis käed alla andvalt üles ja naeratas.
Ta ikka meeldib sulle. Kas pole nii õeke? muutus ta naeratus laiemaks.
Ma päästsin su välja kohast kust sa ise välja ei saanud ning selline ongi siis tänu? No tõesti... pomisesin uksest välja marssides.
Al, anna andeks! Oota mind ka! jooksis Max mulle järgi.
No vot ei andesta. laususin solvunud ilmet teeseldes ning kiiremini kõndima hakates. Järsku müksas ta mind puusaga, pannes mind paar sammu kõrvale astuma. Olgu! Andestatud! saadsin talle ikka pahase pilgu.
Tore, ma lähen siis ümbrust uurima. ütles Max mind õrnalt õlale patsutades.
Ära pahandust tee. Mina vastutan. laususin talle järele. Võtsin ise suuna oma tuppa visates jaki seljast voodi servale ning heites voodile pikali. Jälgisin tükk aega lage, mõtted tiirlemas ümber Bartoni. Raputasin peagi pead ja tõusin püsti.
Kõss välja mu mõtetest. pomisesin vannitoa poole minnes.
*
Lõpuks vannitoast väljudes, tõmbasin oma ikka veel pool märjad juuksed hobusesabasse. Kuna mul polnud jahe ei viitsinud ma hakata ka jakki selga tõmbama, jäädes musta värvi teksade ja lühikeste varrukatega pluusiga. Kostus tagasihoidlik koputus uksele.
Agent Cloyde, teid ootatakse juhtruumi. kostus ukse tagant võõras hääl.
Tänan teatamast. vastasin ruttu ning haarasin voodilt oma telefoni, mille taskusse toppisin. Veidi aega hiljem kõndisin juhtruumi sisse.
Agent. Saite oma ülesandega väga hästi hakkama. pööras Fury end minu poole.
Tänan. Millal uue missiooni saan? küsisin käsi selja taga koos hoides.
Kui midagi on, annan teada. Seni olete vaba. vastas ta kerge noogutusega.
Tänan. ütlesin kerge naeratusega ja kõndisin eemale.
Ongi ehk aega uut eluaset otsida. hakkasin mõtlema juba plaani. Kuna mul midagi teha polnud, otsustasin minna Starki tüütama. Nagu ma arvasin leidsin ta laboriruumist koos Banneriga.
Terekest. ütlesin uksest sisse marssides.
Tere. kuulsin Bannerit ning Stark viipas lihtsalt käega.
YOU ARE READING
Varjutus
FanfictionKogu lugu käib peategelase Alexandra pilgu läbi, kes on elus läbi elanud rohkem kui keegi oskaks aimata. Tema ainsaks pereks on Max, kelle ta väga noorena halva elu küüsist päästis ja enda hoole alla võttis. Mis juhtub, kui kokku panna üpriski kange...