Varjutus

Varjutus 48 Ootamatu missioon

Niisiis olin jõudnud oma sihtkohta, milleks oli tohutu suur hoone. Kõik mida ma teadma pidin, oli see, et pidin sinna sisse saama, otsima üles koha, kus asub juhtimiskeskus ja sealsetesse süsteemidesse sisse tungima. See järel tuleb seal olev info kopeerida ja saata SHIELDi. Seejärel tuleb hoonest väljuda samamamoodi nagu sisse tulin. Kõlab lihtsal? Muidugi. 

Ma ei tea miks ma olin selga tõmmanud asja, mida ma polnud kunagi varem selga tõmmanud...nimelt oli see catsuit. Ühes tükis ja vastu nahka liibuv nagu teine kiht nahka. See mida ma kandsin oli musta tooni ja muidugi ühel õlal SHIELDi sümboliga. Jalas olid mul mu omad põlvedeni pikad saapad ja kätel kaitsmed, et ma end puusade ümber pandud nugadega käsi ei vigastaks. Jube pentsik tunne oli. 

Tagasi hoone juurde tulles, silmitsesin seda mõne hetke. Mõnedest üksikutest akendest paistis valgust. Kõndisin rahulikult peaukseni ja vaatlesin korraks lukustus süsteemi, mis käis kaardiga avamise süsteemiga . Võtsin vöö vahelt välja Starki poolt saadud väikese kiibi, mille lükkasin kaardi sisestamise kohale. Veidi aega ja süsteem oli maas. Asetasin kiibi tagasi vöö vahele ja kõndisin hoonesse. 

Said sisse? kuulsin kõrvas olevast aparaadist Fury küsimust.

Juba 5 sekundit tagasi. vastasin edasi kõndides.

Juhtimiskeskuse ruum asub kolmandal korrusel, kolmas uks paremal. andis ta mõned juhised.

Hakkan otsima. laususin treppe otsima hakates. Läks veidi aega enne kui leidsin üles trepid. Sörkisin neid mööda kolmandale korrusele, kuulsed koridoril kellegi samme lähenemas. Hüppasin ventilatsiooni toru külge, vinnates end selle peale. Kuna kõik oli ikka hämar, jäin ringi jalutavale turvamehele märkamatuks.

Nonohh....siin on tugev turvasüsteem ja turvamehed ka veel....mis järgmiseks? Püünised? arutasin mõtetes, libistades end torult alla. Jõudsin ilma ühegi probleemita juhtimiskeskuse ruumi. Seal olid arvutid, põrandaid katsid juhtmete rägastikud ja õhus oli tunda kohvi ja suitsu lõhna. 

Ruumis sees andsin oma asupaigast teada.

Paigalda kiip kostus vastu. Panin kiibi ühe arvuti külge, istudes selle ees olevale toolile.

Kiip paigaldatud. andsin taas teada. Ekraanile ilmus viiruse teadaanne. Veel veidi aega hiljem see kadus ja ilmus ette kiri "Kopeerimine lõpetatud". 

Võta kiip ära ja lahku sealt. teavitas Fury taas. Tõmbasin kiibi arvuti küljest ära ja kõndisin ruumist välja. Ma ei jõudnud uksest sammugi eemale astuda, kui vaatasin otsa kergelt ehmunud noorele mehele, kelle taskulambi valgusvihk oli minu poole suunatud. Ta käsi liikus aeglaselt puusal oleva relvapoole, kui tegin hüppe ettepoole, paisates ta vastu seina ja lõin teadvusetuks. Kõndisin edasi, nagu midagi poleks juhtunud. Jõudes tagasi esimesele korrusele, tuletasin meelde kuhu jäi uks. Mu mõtteid katkestati kui kuulsin kellegi jooksusamme kusagilt eest poolt lähenemas. Võtsin noa kätte, hoides seda ründevalmilt. Kuulsin veel suurema salga jooksmist ning hakkasin mõtlema mida teha. Kas jääda kohale või jooksu pista? Ma ei jõudnud otsustada kui veidi minust eemale jäi seisma minust veidi noorem naine. Tal olid musta värvi pikad juuksed, kõhn kehaehitus ja ta paistis olevat vihase ja ramp väsinud olekuga, silmitsedes mind ebausklikult.

Oled nendega? küsis ta peaga oma tuldud suuna poole nõksatades.

Kas ma näen välja nagu oleks? Mida sa siit otsid? küsisin üpriski mürgise häälega.

Jooksen nende eest ja üritan pääseda vangla korrusele. vastas ta korraks selja taha vaadates. Tema järel jooksnud semud jõudsid kohale, rünnates meid viivitamatult. Sain ühe korra kellegi relvaga löögi ribidesse ning see oli vast ainus ebatavaline juhtum. Õnneks ei pidanud ma topelt tööd tegema, kuna võõras oli samuti hea võtlus oskusega. Vaatasime maha vedelema jäänud salka ning siis saadsime teineteisele pilgu.